Kehas liiguvad signaalid mööda närve, mis omavahel põimudes moodustavad närvisüsteemi. Närvivõrgustik ulatub üle kogu keha, sõna otseses mõttes pealaest varbaotsani. 

Tervisemuuseumis on hea võimalus vaadata, milline üks närvisüsteem välja näeb. Iga inimese sees on umbes selline. Üleval on peaaju, sealt allapoole kulgeb lülisambas seljaaju ja keha sisemuses hargnevad närvid. Paljud on öelnud, et need meenutavad välimuselt pisut puuoksi. 

Oma tunnetusprotsessis kasutad sa alati närvisüsteemi.  Info tegelikkuse kohta, näiteks et õues müristab äike  või toomingas on alustanud õitsemist,  võtavad vastu vastavad retseptorid e. tundenärvilõpmed. Need reageerivad ärritustele, näiteks helivõnkumisele või lõhnaosakestele, ja muudavad selle närvisüsteemile arusaadavaks signaaliks. Sealt liigub info edasi mööda närvikiudusid, kuni lõpuks jõuab see peaajus sobivasse piirkonda, kus teade võetakse vastu, töödeldakse ja luuakse tähendus. 

Niiviisi tajudes loome endale maailmast tervikliku meelelise kujundi, mis aitab meil nähtusi eristada ja ära tunda.