Embedded Files
Muuseumitunnis tegime teemasse sissejuhatuse. Uurisime, kuidas inimene ümbritsevat maailma nägemismeele abil tajub ja miks mõni inimene ei näe üldse mitte midagi või näeb väga kehvasti. Arutlesime, millega tasub pimedaga suhtlemisel arvestada ning tegime läbi kaaslase juhendamise ja kaetud silmadega võõras keskkonnas liikumise. Samuti katsetasime mõningaid abivahendeid ning tegime läbi punktkirja lugemise ja kirjutamise.
Siit lehelt leiad materjali, millest tunnis pikemalt rääkida ei jõudnud ja samuti on huvilistele toodud mõned viited teemaga edasiseks tegelemiseks.
Miks pimedaks jäädakse?
Miks pimedaks jäädakse?
Lihtsustatud kirjelduse silma ehitusest ja nägemise toimimisest leiad meie meelte-teema alt. Kuid miks inimesed nägemise kaotavad? Ühest vastust anda ei saa, on palju erinevaid põhjusi. Mõni inimene sünnib pimedana, mõni kaotab nägemise elu jooksul.
Eesti Pimedate Liidu kodulehe andmetel on maailmas selle peamised põhjused katarakt, trahhoom ja glaukoom. Suurenemas on ka diabeedist ja vananemisest tuleneva silma keskosa degeneratsiooni osakaal.
Eestis on nägemispuude peapõhjusteks kõrge lühinägevus, nägemisnärvi atroofia ja glaukoom. Oma osa on ka õnnetustel, kus silm saab vigastada ja haiguste tüsistustel.
Kuula esmapilgul keerulise nimega silmahaigustest ja ravivõimalustest lähemalt heliklipist
Kas pime või vaegnägija?
Kas pime või vaegnägija?
Mõnikord tekitavad need mõisted segadust. Näitena on toodud üht ajakirjanikku, kes kartis, et “pime” mõjub solvavalt ja kasutas püüdlikult igas lauses sõna “vaegnägija”. Tegelikult on mõlemal sõnal oma koht ja oma tähendus.
Eesti Pimedate Liidu kodulehel on toodud välja, et vaegnägija on inimene, kelle nägemisteravus on prillidega korrigeerituna paremini nägeval silmal alla 0,3 ja/või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi.
Pimedana määratletakse inimest, kelle nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi.
Samuti on kasutusel mõiste “täispime”, millega kirjeldatakse inimest, kes ei näe valgust.
Kirjeldustõlge
Kirjeldustõlge
Kuidas saab pime osa Tantsupeo koreograafilistest mustritest või kogeb fotot suvisest päikeseloojangust?
Ühiskonnaelus aktiivsemaks osalemiseks võib olla suur kasu kirjeldustõlgetest. Kirjeldamisel paneb tõlk teose sõnadesse ning nägemiserivajadusega kuulaja moodustab sellest uuesti terviku oma meeltes. Kirjeldamisel on võimalik kasutada nii kõnet kui ka puudutust.
Kirjeldustõlge võib olla nii spontaanne kui ka varasemalt koostatud ja harjutatud; nii eelsalvestatud kui ka reaalajas toimuv.
Eestis on kirjeldustõlget rakendatud näiteks mõnede filmide, etenduste, spordivõistluste ja kunstinäituste puhul.
Filmide puhul täiendab kirjeldustõlk toimuvat dialoogis esinevate pauside vahel ning seega saab kommentaar olla väga napp ja konkreetne ning peab olema täpselt ajastatud.
Kuula katkendit filmist "Seenelkäik"
Kirjeldustõlk ja esitaja on Helena Orle, konsultant Raili Ilves. Kakora MTÜ salvestis aastast 2013.
Sõrmedega lugemine
Sõrmedega lugemine
Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktidest koosnev kiri, mida loetakse kompides. Sümbolid moodustuvad kuuepunktisüsteemis: see tähendab, et iga märgi puhul kasutatakse kindlaid punkte, mis paiknevad kahes veerus ja kolmes reas.
Punktkirjas on võimalik edasi anda tähti, numbreid, kirjavahemärke ja isegi noodikirja. Keeleti esineb punktkirjades erinevusi, näiteks vene keelt lugev inimene võib sattuda segadusse kohates eesti keele täpitähti ja vastupidi.
Kus oled punktkirja märganud?
Taktiilne ehk kombitav majaplaan Tervisemuuseumis
Siin sulle kodeerimiseks sõnum eesti punktkirjas:
Pane ennast proovile!
Pane ennast proovile!
Foto kirjeldustõlge
Foto kirjeldustõlge
Sinu ees on foto Eesti Tervisemuuseumi kogudest, aastast 1964. Selle pealkiri on "Dr Sellend ja naiste tervisegrupp". Kuidas kirjeldaksid seda pimedale?
Eeskujuks lähtu põhimõtetest, mida on soovitanud Jakob Rosin ja Elisabeth Egelit ajakirja "Valguse kaja" 2020 kevadnumbris:
Alustuseks maini ära foto autor ja selle pealkiri, kui need on olemas ja teada.
Järgmiseks kirjelda foto formaati ja välimust. Kas foto on püstine või pikali, must-valge või värviline? Kui foto on füüsiline, tuleks kirjeldada, millised on foto mõõtmed. Kas foto on raamitud/ klaasitud; on see läikiv või tuhm?
Maini kindlasti ära kirjelduse suund (tagantpoolt ettepoole, vasakult paremale, ülevalt alla).
Edasi siirdu foto sisu juurde. Mis on foto teema (nt loodus, portree vms)? Kus on foto tehtud või millist kohta see kujutab? Abi võib olla ka ajastu täpsustamisest.
Millist sündmust fotol on kujutatud (pulm, lõpupidu jne)?
Kirjeldage fotol nähtavat aastaaega/ ilma. Kas on hommik, õhtu või öö?
Millistes värvides inimesed või esemed fotol on?
Edasi siirdu inimestega seotud detailide juurde (ilmed/tuju, kehakuju, nahavärv, riietus, tegevused jms).
Kirjelda asjadega seotud detaile (materjal, kuju, kulumisaste jms).
Kirjelda foto tausta (mis paikneb tagaplaanil, aga füüsilise foto puhul ka näiteks seina, millel see ripub)
Kui fotol on tekst, siis edasta ka see.
Kokkuvõte
Kokkuvõte
Nägemisteravuse vähenedes ja nägemismeele kadudes kohaneb inimene maailmaga uuesti. Olulisemat rolli hakkavad mängima teised meeled, eriti kompimis- ja kuulmismeel. Kasuks tulevad erinevad abivahendid, sealhulgas on järjest suurem tähtsus erinevatel nutilahendustel.
Kuigi linnaplaneerimisel mõeldakse ligipääsetavusele viimastel aastatel aina rohkem, on ühiskonnas üldise teadlikkuseni pimedate ja vaegnägijate elukorraldusest veel pikk tee ees.
Allpool on toodud mõned lingid, läbi mille leiad teema kohta põhjalikumat informatsiooni ja kontakte.
Aitäh meie tundi ja/või seda lehte külastamast!
Lisamaterjal:
Lisamaterjal:
Eesti Pimedate Liidu kodulehekülg: https://pimedateliit.ee
SA Juht- ja Abikoerte Kool: http://www.juhtkoer.ee/koerad/
Eesti punktkirja käsiraamat: https://tek.tartu.ee/sites/tek.tartu.ee/files/eesti_punktkirja_kasiraamat_viimane_versioon.pdf
Abivahendikeskus Silmalaegas: https://silmalaegas.laegas.ee
Pime Youtuber Tommy Edison: https://www.youtube.com/channel/UCld5SlwHrXgAYRE83WJOPCw
Page updated
Report abuse