Sissejuhatus

Eestlased on soome-ugrilased ehk soome-ugri keelt ja kultuuri kandev rahvas. Soome-ugrilastest on oma riik kolmel: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel. Ülejäänud rahvad elavad laial alal Põhja-Euraasias ja on nende alade põlisasukateks.

Ugri-mugri köögi kuus ühisomadust L. ja A. Ruukeli artikli "Soome-ugri toidukultuurist" põhjal.

1. Kohalik toit

Soome-ugri toit on pärit inimeste vahetust elupiirkonnast, see on kasvanud või kasvatatud kohapeal. Olgu selleks toiduks vastavalt asukohale siis kas paprika või kartul, hüljes või põhjapõder. Muudest maailma piirkondadest imporditud toiduaineid kasutatakse hõimuroogades minimaalselt.

2. Käsitsi tehtud 

Soomeugrilaste road on kodus ise tehtud, oma kätega ja südamega. Need põhimõtted kehtivad mõistagi enam maapiirkondades, linnarahva laua katab valdavalt toidutööstus. Samas kogub ise toidu valmistamine taas üha enam populaarsust. 

3. Loodusest pärit toit. 

Laudast ja põllult pärit toiduainete kõrval on soome-ugri köögis tähtsad marjad-seened, looduslikud toidutaimed, kala oma järvest, jõest või merest ning ulukiliha. Looduslik elukeskkond pakub tänaseni kõigile sugurahvastele võimalust olla korilane, kütt ja kalastaja. 

4. Hooajaline köök. 

Eelnevast tulenevalt on hõimumenüü tihedalt seotud looduse aastaringiga, mille rütmis tiksudes annab saaki nii mets kui ka põld. Kuna värsket toitu saab vaid teatud lühikesel perioodil, on hõimuköögis olulisel kohal toidu konserveerimine, soolamine, suitsetamine ja kuivatamine. 

5. Lihtsad retseptid. 

Soome-ugri köögis valitsevad lihtsad söögivalmistamise viisid ja vanaemade retseptid. Roogade koostisosade kogust ei määrata tihtilugu mitte grammikaupa, vaid kogemuste alusel ja tunnetuse järgi. 

6. Söök peab toitev olema. 

Kaalujälgimine on tubase tarbimisühiskonna vili, soome-ugri toidutraditsioonid neid muresid ei kanna ega toeta. Vastupidi, rammusad toidud annavad sööjale energiat, mida vajatakse, et teha füüsilist tööd ja hoida kehasooja ka külmal talvel.