Veel neli inimpõlve tagasi sõi eesti talupere ainult kodus ning söögilauas oli alati koos kogu pere. Söögiaeg oli tõsine, isegi pühalik toiming, mille ajal ei tohtinud sõnagi rääkida. Söömisega liitus arvukalt vanu kombeid, mida pidi rangelt jälgima, et kogemata mitte nälga või muid õnnetusi majja tuua.

Ajad muutuvad, nii polegi tänasel Eestimaal enam kindlaks kujunenud söögiaegu. Hommikust sööb enamik eestlasi kodus: pudrusööjad vaaritavad endale helbeputru või valmistavad kiire müslieine, kohviinimesed mõnulevad kohvi ja võileibadega. Keskpäeva ja kella kolme vahel võetakse lõunaeinet, mis ühtedele tähendab kodust kaasavõetud võileiba otse töökohal, teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena.

Traditsioonilisest toiduvalikust kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930. aastate lõpuks ning pole sellest peale oluliselt muutunud. Olenemata sissetulekust on kallil jõuluajal ilmtingimata laual sült, sea- või hanepraad, ahjukartulid, hapukapsas ja verivorst. Jaanipäeva toidutraditsioonid on ajas muutunud palju - varasemast erinevate piimatoitude rohkusest on saanud lihatoitude rohkus.

Kaasaegne Eesti köök kannab endas palju fusion- köögi tunnuseid - algsetele juurtele on liitunud aastasadade jooksul teisi toidukultuure (saksa ja vene mõjutused). Hetkel toimub jõuline Itaalia köögi invasioon. Kodunenud on nt kartulisalat, rosolje, šašlõkk, seljanka, riisi- ja pastatoidud...

Meie köögile iseloomulikud toidud:

• leib (magushapu rukkileib, hapukapsaleib, silguleib),

• suupisted (kilusalat, marineeritud ja soolatud räimed, sült, sõir),

• supid (herne-, hapukapsa-, klimbisupp),

• pearoad (mulgi puder, mulgi kapsas, seapraad, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsas, verivorst),

• magustoidud (metsamarjad, keedetud vahud, sh rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusad supid),

• küpsetised (karask, sepik, kohupiimapirukas),

• joogid (kama, leivakali, koduõlu).

Neli eriilmelist aastaaega väljenduvad selgesti eestlaste pakutavates roogades. Kevad on rabarberi, redise ja kalatoitude aeg, suvi maasikate, mitmete metsamarjade ja värske kartuli aeg. Sügisel tulevad uued rikkalikud sügismaitsed - parimad juurviljad, jõhvikad, kukeseened ja puravikud, kalalauale lisanduvad silmud, lest ja latikas. Pikkadel pimedatel põhjala öödel ja lühikestel päevadel saame kosutust suitsulihast, hapukapsastest, traditsioonilisest verivorstist ja seapraest, mulgi kapsastest ja hernesupist, talve kuninganna kõrvitsa rohketest maitsekombinatsioonidest.

Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aastal heaks arengukava "Eesti põllumajandus ja toit 2030". Siit saab lugeda visioonist, eesmärgist ja strateegilistest tegevusvaldkondadest kohaliku põllumajanduse ja toidu arendamisel.