Digijuhi koolituse esimesel koolituspäeval 5. märtsil Tartus, oli meie digijuhimeeskonnal (koolijuht, õppejuht, õpetaja) laual mitu arendusprojekti ideed, sh kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Kaalusime nende kahe projektiidee vahel ning otsustasime e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. Koolituspäevalt lahkudes ei osanud me uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Uuenenud olukorras ei olnud meil mõistlik e-õppepäeva teemaga edasi töötada.
2018/2019. õppeaasta sügisel sai alguse meie kooli digipööre: kaasajastasime kooli arvutipargi ja võtsime kasutusele Microsoft 365, valmis uus veebileht ning koolimeeskond töötas HITSA koolituse raames välja digitaristu arendamise kava. 2019/2020. õppeaasta üks eesmärk on kaasaegse digitehnoloogia otstarbekas rakendamine õppimisel ning õpilaste ja koolimeeskonna digioskuste parandamine.
Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kas arvutiõpetuse tunnid 3., 5. ja 11. klassis 1 ainetund nädalas on õigustatud? Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada.
Projekti eesmärk on kirjeldada kooli õppekavades õppija digipädevused kooliastmeti, klassiti ja õppeaineti ning juurutada õppijate digipädevuste hindamissüsteem.
Projekti tegevused oleme kavandanud IV etapis: I etapp - ettevalmistavad tegevused (aprill-mai 2020), II etapp - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lõimitud ainekava koostamine (mai- juuni 2020), III – IV etapp – IKT lõimitud ainekava rakendamine ja õppija digipädevuste hindamine (august 2020 – juuni 2021).
Kuidas meil projektiga läinud on? Vaatamata sellele, et projektitegevused olid meie õpetajatele ja kooli juhtkonnale distantsõppe korraldamise kõrval väga aja- ja töömahukad, oleme seni suutnud ajakavas püsida. Seda tänu kogu koolimeeskonna ühisele mõistmisele ja jõupingutusele.
Projekti I etapis kaardistasime hetkeseisu. Digikiirendi haridustehnoloog tutvustas õpetajatele õppija digipädevusmudelit, mille käigus toimus kaasav arutelu õpetajatega: miks on õpilaste digipädevuste arendamine oluline, milliseid õpilase digipädevusi nad oma ainetundides arendavad ja kuidas see õnnestub. Ülevaate kooli 8.-11. kl õpilaste digipädevuste tasemest said õpetajad eelmisel õppeaastal toimunud e-tasemetööde tulemuste põhjal. SELFIE abil viidi koolis läbi enesehindamine, mis andis tagasiside selle kohta, kuidas meie koolis kasutatakse digitehnoloogiat õpetamiseks ja õppimiseks.
Tänaseks oleme oma koolimeeskonnaga jõudnud projekti II etappi. Õpetajad koostavad ühisdokumendina IKT lõimitud ainekava, mis saab olema „elav“ dokument ja mida vajadusel regulaarselt täiendatakse.
Projekti III ja IV etapi tegevuste, st IKT lõimitud ainekava rakendamise ja õppija digipädevuste hindamise süsteemi väljatöötamise ning rakendamise ettevalmistamisega alustame enne uue õppeaasta algust augustis. Siis kavandame tegevused kooli üldtööplaanis, õppeainete ainekavades ja detailsemalt õpetajate töökavades.
Projekti „vilju" saame maitsta järgmise õppeaasta kevadel, mil toimub järgmine õpilaste ja koolimeeskonna digipädevuste hindamine.