tsirguliina kool

Tsirguliina kiirenditeekond

Digikiirendi koolituse üheks eesmärgiks on koostada digiteemaline arendusprojekt kooli valikul ja vajadusi arvestades. Meie projektiks kujunes: Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis.

Enne eriolukorra algust koolitust alustades pakkus meie meeskond välja kolm erinevat projekti. Kõik nad tundusid meile tol hetkel vajalikud ehk asjad, mis tuleks kindlasti ära teha.

Olukord muutus väga järsult. Distantsõppe tulekuga sai kohe selgeks, et enamiku nende „vajalike“ asjadega ei ole tegelikult kuhugi kiiret.

Distantsõppe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma ja kohe selle teise äärmusse. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast. Igaüks tormas kohe oma äranägemise ja oskuste järgi tegutsema. Kohe tekkisid ka küsimused: kuidas, kui palju kuidas hinnata jne.

Vastavalt meie haridussüsteemi ülesehitusele peaks õpetaja nendele küsimustele saama vastuse kooli õppekavast ja ainekavadest, töökavast. Reaalsus oli aga teistsugune. Riiklikus õppekavas toodud digipädevused on kooli õppekava üldosas kajastatud. Nende saavutamine on kirjas ka ainekavades, aga sealt edasi on väga hõre. Üksikud koduõppe päevad oleks õpilastele huvitav vaheldus, kuid ei anna tegelikult õpilasele oskusi ainete omandamiseks distantsõppe vormis.

Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Kuidas ühendada õpilaste teadmiste ja oskuste kontrollimisel klassikalised ja digitaalsed meetodid? Mõttekohti oli palju. Need olid küsimused, mis viisid meid selleni, et otsustasime valida oma arendusprojektiks õppekava ja ainekavade arendamise.

Meie projekti eesmärk on viia kooli õppekavasse uuele distantsõppe praktikale tuginev digitaalsete õppevahendite ja koolis omandatavate digipädevuste kujundamine ja rakendamine. See on palju pikem protsess kui kolmekuuline digikiirendi koolitus.

Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel, mis jaguneb omakorda kaheks põhiosaks:

Esiteks, distantsõppe kogemus – põhimõtteliselt olemas. See vajab süstematiseerimist kõigi õpetajate ja õppeainete üleselt. On vaja välja tuua head praktikad, raskused, ebaõnnestumised.

Teiseks, distantsõppe tulemused – alles algusjärgus. Alustada tuleb analüüsimisest. Tulemuste võrdlemiseks tavaõppega tuleb uue õppeaasta alguses kombineerides traditsioonilisi ja digiõppe meetodeid ära määrata see koht kuhu distantsõppega tegelikult jõudsime. Missugune on meie personali reaalne tase ja võimekus õpilaste digipädevuste arendamiseks? Millised ainealased pädevused ja oskused omandati, millised mitte? Milliste isikuomaduste ja võimetega õpilane omandas õpitulemusi paremini? Kes jäi raskustesse ja miks? Millisele õppeainele sobis selline vorm paremini? Küsimusi on palju.

Kui need saavad vastatud, saab minna teise etapi juurde – lisada meile pakutavate digikeskondade võimalused ja õpetajate ning õpilaste võimalused. Jätkata nii, et iga õpetaja kasutab oma keskkonda ja meetodeid, ei ole jätkusuutlik. Õpetaja tunneb oma keskkonda peensusteni, õppija peab aga tundma kõiki õpetajate poolt kasutatavaid keskkondi.

Pärast ainekavade läbivaatamist on järgmiseks tegevuseks õppeainete lõimumine. Kui varasemalt rääkisime dubleerimise vähendamisest ja ühiste teemade jagamisest ainete vahel, siis nüüd võiks seada eesmärgiks näiteks digiõppe nädalate korraldamise koolis. Töö võiks olla kavandatud nii, et kõik õpetajad on ühel ajal valmis üle minema teatud ajaks digitaalsele distantsõppele. Või kasutada distantsõppe reedeid, nö sillapäevasid riiklike tähtpäevade ja nädalavahetuse vahel ning loomulikult ka digitaalsete vahendite kasutamist igapäevases õppes.

Siit järgmine samm oleks koolide vaheline lõimumine. Erinevate teemade ja ainete õpetamine koos ühiselt mitme kooli koostöös. Teatud õppeainete juures on siin võimalik ka rahvusvaheline koostöö. Alustada võiks näiteks valikainetest. Tore oleks, kui riigil oleks võimalik selle jaoks ka eraldi palgavahendeid suunata.

Meie digikiirendi raames alustatud projektist saab tegelikkuses alguse mitme aasta töö. Selle edukus sõltub nii kooli kollektiivist kui ka välistest teguritest.

Projekti õnnestumine vajab õpetajatelt digipädevuste ja digitaalsete süsteemide kasutamise endale prioriteediks seadmist, kõrget motivatsiooni, meeskonnatunnet, omavahelist koostööd, üksteise aitamist ja ühiste eesmärkide tunnustamist.

Sellest etapist edasised arengud vajavad juba ka materiaalseid ressursse. et tagada sobivad tehnilised lahendused. Unistame sellest, et igas klassis oleks „tark-tahvel“. igal koolilapsel oma arvuti, koolis õppetööks kasutamiseks kaasaegsed tahvelarvutid ning õpetajatel graafikalauad. Ka arvutiklassi park vajab uuendamist (kaasaegsed arvutid, printer, asjakohane tarkvara ühistöö tegemiseks ja õpetamiseks). Tänu distantsõppelt saadud kogemusele tahame valmis olla ka selleks, et õpetajad ja külalislektorid saaksid kooliga vähemalt ühe videosilla kaudu klassi ühenduda. Loomulikult vajab edaspidine distantsilt õppimine ja õpetamine ka koduste taristute kaasajastamist. Riiklik „viimase miili“ projekt pole kaugeltki veel valmis. Digipädevuste ja digitaalse õppe rakendamisel saab määravaks ka kodude tehniline valmisolek selliste projektide õnnestumiseks.

Õnneks tegime täiesti järsult ja ootamatult Eesti hariduses suure hüppe digipädevuste saavutamise suunas. Sellest olukorrast on võimalik vaid õppida ning hoogsalt indu kaotamata edasi minna.

Heikki Järlik koostöös Tsirguliina Kooli Digikiirendi meeskonnaga