2019. aasta kevadel piirdus meie koolis digipädevus sellega, et õpetajad kasutasid oma meilboxi kirjade saatmiseks ja lugemiseks. Pisteliselt ja mitte süsteemselt kasutas mõni aktiivsem õpetaja ka miksikest, opiq.ee ja veel mõnda keskkonda. Õpilastel oli koolis 1 tund arvutiõpetust 5.-6. klassis. Koolil puudusid tahvelarvutid, sõna „robootika“ oli midagi kauget ja ulmelist ning wifi levi oli pea olematu.
Kõik see sai kirja pandud ka Digipeeglisse. Ja siis tuli DigiKiirendi programm. Me kartsime seda, me ei tahtnud seda….Lisaks kõigele algas riigis eriolukord. Ja ühe hetkega olime sunnitult läinud üle distantsõppele. Iga päev sellest distantsõppe perioodist olen koolijuhina olnud tänulik, et sattusime DigiKiirendi programmi. See on olnud nii huvitav ja arendav ja silmi avav teekond.
Meie kooli meeskond valis oma projektiks kogu kooli ürituse „Digiorienteerumine“.
Orienteerumine on meie koolis tuttav tegevus nii õpetajatele kui lastele. Arendusprojekti abil saame ühendada juba tuttava tegevuse uute oskuste õppimisega.
Käesolev projekt on oluliseks õppimise kohaks nii õpilaste kui õpetajate digipädevuste arendamiseks läbi lõimitud tegevuse. Soovime arendada digipädevusi algoskuse tasemel - sisuloome, infootsing, probleemilahendus.
Otsustasime peita erinevad küsimused QR koodide taha. Koodide leidmiseks kasutame orienteerumiskaarti. Ülesanded on õpetajate/õpilaste poolt eelnevalt koostatud pidades silmas, et need sisaldavad ainealaseid küsimusi, kuid vajavad lahendamiseks osaliselt ka nutiseadme kasutamise oskust (pildistamine, filmimine, pildi üleslaadimine ja saatmine, info otsimine jne). Meeskonnal on kasutada 1 kooli tahvelarvut. Seega ei ole mitte QR koodi lugemine või selle loomine peamine digioskuse arendamine, vaid pigem peitub digioskuste arendamine koodi taha peidetud ülesannete lahendamises.
Digiorienteerumine saab igaaastaseks kooli ürituseks. Küsimusi hakkavad edaspidi looma ka õpilased.
Kasutame ülesannete peitmiseks QR-koode, aga ülesannete koostamiseks kasutame edaspidi teisi meetodeid (nt interaktiivne harjutus/ristsõna, kuulamisülesanded, videoküsimus, interaktiivse harjutuse loomine, vm) erinevatel teemadel.
Eesmärgiks on uuel kooliaastal kinnistada õpitud teadmisi – et õpilased oskaks nii õppetööga seotult kui isiklikul eesmärgil kasutada sisuloome vahendeid, infootsingut jne. Samuti on eesmärgiks juurutada õpetajate tunnikavadesse digivahendite kasutamist ning erinevate (kooli tasandil kokku lepitud) keskkondade kasutamist õppetegevuse rikastamiseks.
Margit Silluta
Tarbja Lasteaed-Kooli direktor