Epitelisatsioon ja kontraktsioon
Haavad ja õendustegevus
Epitelisatsioon ja kontraktsioon
Epitelisatsioon toimub üheaegselt kontraktsiooniga. Kontraktsioon ehk haava kokkutõmbumine algab mõne päeva pärast peale haava teket. Kontraktsioonifaasis ümbritsev nahk tõmbub haava peale. Kontraktsiooni tähendus kirurgilise haava paranemises (PPI) on vähene.
Epiteeli moodustumine algab mõne tunni pärast peale haava teket. Haava ääred lähenevad teineteisele umbes 0,2 mm päevas niikaua, kui epiteelkoe rakud ühinevad. Epiteelrakud kasvavad haava äärest või karvanääpsu, higinäärmete või rasunäärmete osadest, millel on võime regenereeruda.
Epiteeli ühendumine kestab 24-48 tundi kirurgilises infitseerumata haavas.
Laiades ja sügavates avatud, lahtistes haavades epiteelkude kasvab üksnes haava äärtest, servadest ja epiteeli ühendumine kestab kauem. Epiteelkoe kasvamine algab selle järgi kui haava piirkond on täitunud granulatsioonkoega samale tasemele kui ümbritsev terve nahk.
Proliferatsiooniperiood lõpeb siis, kui haav on täis granulatsioonkude ja epiteelrakud katavad haava pinna. Haava äsja katnud epiteelkude on läbipaistev ja helepunane. See kaitseb haava välise kontaminatsiooni eest.
Õendustegevus
Proliferatsiooniperioodi haavaravis on tähtis soodustada granulatsioonkoe kasvu. Eesmärgiks on, et granulatsioonkoe moodustumist ei häirita.
Haava paranedes PPI tekib kiire epiteliseerumine ja kontraktsioon, mille korral kirurgilist haava võib duši all pesta 24-48 tundi pärast lõikust ilma infektsiooniriskita kattes haava piirkonna kui see veritseb või eritab koevedelikku või kui haige soovib seda katta esteetilistel põhjustel.
Haava paranedes PSI granulatsioonkude vajatakse rohkem ja epiteliseerumine toimub aeglasemalt kui haava paranedes PPI. Punane granuleeruv haava põhi pestakse vajadusel duši all sooja veega ja haav kaetakse mittekleepuva sobivat niiskust tagava sidemega.
Kollane või must haava põhi vajab ravi arsti nõuannete järgi. Siingi on tähtis haava õige niiskus ja temperatuur.
Optimaalne niiskus haava piirkonnas tekitab haavas soodsa mikrokliima. Haav ise eritab ka koevedelikku, mis sisaldab erinevaid raviaineid ja kasvutegureid, millel on kindlaks tehtud soodne mõju haava paranemisele. Koevedeliku eritumine on kõige suurem põletikuperioodis.
Niiskes keskonnas paraneb haav kiiremini kui kuivade sidemetega kaetuna või õhu käes ravitud haav. Sidemete niisutamiseks võib kasutada NaCl lahust, Ringeri lahust või geele. Sobiva niiskuse tagavad näiteks interaktiivsed sidemed, mis on vastastikuses mõjus haava pinnaga. Need hoiavad ära haava pinna kuivamise ja säilitavad niiskuse mitmeid ööpäevi.
Rohkelt erituvad haavad vajavad parema imamisvõimega sidet. Liigne niiskus haava piirkonnas võib takistada haava servade lähenemist.