Haava mõiste
Haavad ja õendustegevus
Haavaks (vulnus) nimetatakse vigastust, mille puhul naha või limaskestade terviklikkus on katkenud ning defekt ulatub nahaalusesse koesse.
Haava (acute wound, skin damage, vulnus ) all mõeldakse vägivaldselt põhjustatud naha ja selle aluskoe äkilist vigastamist. Sagedamini on põhjustav faktor trauma või kirurgiline vahelesegamine.
Pindmine vigastus, mis piirdub epidermise ja kooriumi kahjustusega nimetatakse marrastuseks e. ekskoriatsiooniks e. excoriatio.
Haava tunnusteks on servade irvakus, verejooks, valu.
Haavaservade irvakus ja haava laius sõltuvad vigastatud kudede elastsusest ja vigastust tekitanud eseme omadustest. Haava irvakust mõjutab ka elastsete elementide rohkus vigastatud koes.
Haava verejooks sõltub vigastatud piirkonna verevarustusest, haava tekitanud eseme omadustest ja haige üldseisundist.
Hea verevarustuse tõttu on verejooks pea, kaela ja näo piirkonna haavadest ulatuslikum kui keha muudest piirkondadest. Terava esemega tekkinud haavade puhul on verejooks intensiivsem kui tömbi esemega vigastamisel.
Vererõhu languse, veresoonte ahenemise ja tromboseerumisega vigaststud piirkonnas võib verejooks vähenenda või lakata. Vere hüübimishäiretega inimestel võib väikese vigastuse korral olla verejooks küllaltki intensiivne.
Haavavalu oleneb vigastatud piirkonna närviretseptorite tihedusest ja tundlikkusest, haava tekitanud eseme omadustest ja haavatu üldseisundist. Haavavalu on eriti intensiivne huule-, põse-, sõrmede ja suguelundite vigastuste korral.
Haavavalu võib olla ka tuikav ja sünkroonne pulsi rütmiga.
Haaval eristatakse:
haava serva, haava äärt, haava seina, haava põhja, haava kanalit.
Traumaatilistes ja kirurgilistes haavades veresoonte terviklikkus katkeb (veresooned rebenevad) ja see mõjutab verevoolu ja vere hüübimist. Haava piirkonnas verejooksu sulgemise e. hemostaasi kutsub esile
veresoonte ahenemine,
veresoontes tekkivate vererakkude emboolia ja
vere hüübimine.
Veresooned ahenevad, vähendades haava piirkonnas juurdevoolava vere hulka. Samal ajal väljub veresoontest plasma ümbritsevatesse kudedesse (ekstravasaatsio) ja vererakud kogunevad veresoontes kahjustunud kohtadesse, moodustades ajutise trombi. Lõpliku hemostaasi põhjustab keeruline vere hüübimismehhanism. Hüübimise tulemusena tekib verehüüve haava, mis moodustab kärna või kooriku ja ajutiselt sulgeb haava .
Õendustegevus
Veresoonte ahenemise ja vere hüübimise perioodis puhastatakse haava steriilse NaCl isotoonilise lahusega (0,9% NaCl lahus) või veega, vältides toksiliste ja antiseptiliste ainete kasutamist. Haav seotakse sidemega, mis ei kleepu haava pinnale ja kaitseb haava. Side soodustab samuti veresoonte ahenemist ja vere hüübimist haava piirkonnas.