Haava sulgemine
Haavad ja õendustegevus
Haava paranemise all mõeldakse defekti sulgumist ja anatoomilise terviklikkuse taastumist. Haava esmaspingsalt paranemise korral on põletikunähud ja ka tekkiv arm minimaalsed.
Naha, lihase, soole õmbluste järel liituvad haava servad tavaliselt juba 4.-6. traumajärgsel päeval. Intensiivne armistumine toimub umbes 14.päevani, hiljem armkude kootub. Kõõluste, närvide ja fastsiate paranemiseks kulub märgatavalt rohkem aega.
Naha õmblemise eesmärgiks on naha servade fikseerimine üksteise vastu neid pingutamata. Õmblus peaks tagama hea haavaservade vastasseisu ning võimalikult märkamatu armi moodustamise.
Värske haavaarm on punetav ja noorte veresoonte rohke. Hiljem toimub armkoe kootumine ja ja armkude muutub valgeks.
Haavu võib sulgeda nii õmbluste kui ka klambritega.
Haava õmlemisel suletakse see kihiliselt. Vaata haavaõmblemise võimalusi
Naha ja nahaaluskoe õmblemisel kasutatakse enamasti ühekiulist atraumaatilist õmblusmaterjali, et vältida haavainfektsiooni teket. Vaata haava õmblemise tehnikat
Mida õhem on õmmeldav nahk, seda peenemat õmblusmaterjali tuleb kasutada.
Kirurgilised õmblusmaterjalid jaotatakse:
Ø Absorbeeruvad ( imenduvad ja lõplikult eemaldatakse koeensüümide abil lagundades või nende hüdrolüüsil näiteks catgut, Vicryl, Monocryl)
Ø Mitteabsorbeeruvad ( ei imendu, ei lagune näiteks siid, terastraat, Prolene)
Ø Naturaalsed ( on bioloogilist päritolu ja kutsuvad paranemisprotsesis esile põletikulise reakstsiooni , näiteks kätgutit valmistatakse lamba soole kollageenkiududest, siidi kasutatakse naha õmblemiseks)
Ø Sünteetilised polümeerid ( ei põhjusta põletikureaktsiooni ( Vicryl, Monocryl, Prolene, Nylon)
Ø Monofilamentne õmblusmaterjal, mille kiud kulgevad paralleelselt ja tunduvad ühest kiust materjalina, tekitades kudedes minimaalset traumat, ei kutsu esile põletikureaktsiooni, kuid vajavad head sõlmamisoskust ja enam sõlmi kui multifilamentne materjal ( Monocry, Prolene, Nylon)
Ø Multifilamentse õmblusmaterjali kuid on omavahel kokku põimunud või kokku punutud, omavad suuremat resistentsust mikroorganismidele, neid on mugav sõlmida ja vajavad vähem sõlmi
Materjali valik ja jämedus määratakse järgmiselt:
peanahk, jalatald, selg ( 2-0 või 3-0)
nägu, liigespiirkonnad, kael, kämmal (4-0 või 5-0)
silmalaud, huuled, kõrvad (6-0)
teised piirkonnad ( harilikult 4-0)
lastel võetakse ühe numbri võrra peenem materjal kui täiskasvanutel
Õmbluste liik valitakse vastavalt olukorrale. Harilikku üksikõmblust kasutatakse paksu naha õmblemisel kui naha servad ulatuvad vastamisi ja neid pole vaja pingutada ( näiteks kämmal, jalatald, nägu ja peanahk).
Intrakutaanset e. nahasisest õmblust soovitatakse kasutada siis kui haavaarm jääb hästi nähtavasse nahapiirkonda ( näiteks kael või käeselg) Vaata pilti