Lipiidide hulka kuuluvad lihtlipiidid ehk triglütseriidid, liitlipiididid (nt fosfolipiidid) ja kolesteriidid ehk tsüklilised lipiidid (joonis allpool). Rasvad on lihtlipiidid ehk triglütseriidid. Igapäevases toidus moodustavad rasvad lipiididest 95–98% ja seetõttu kasutataksegi toiduenergia mõistes kokkuleppelist sõna - rasvad.
Rasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:
küllastunud rasvhapped;
monoküllastumata rasvhapped;
polüküllastumata rasvhapped.
Erinevates rasvades on nende kolme rasvhappe liigi hulk varieeruv. Tervisliku toitumise seisukohast soovitatakse eelistada küllastumata rasvhappeid.
Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks seapekis ja võis. Kuid küllastunud rasvhappeid sisaldavad ka palmi- ja kookosõli. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidud on toatemperatuuril harilikult tahked. Neid omastab inimorganism raskemini ja toitumisteadlased soovitavad neid tarbida koguseliselt vähem kui küllastumata rasvhappeid sisaldavaid toite.
Mono- ja polüküllastumata rasvhappeid sisaldavad enamasti taimset päritolu rasvad, näiteks õlid, pähklid, seemned, aga ka kala ja mereannid. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, seetõttu peab neid saama toiduga. Need on:
linoolhape (oomega-6-rasvhape);
linoleenhape (oomega-3-rasvhape).
Linoolhapet sisaldavad päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid.
Linoleenhapet sisaldavad lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid.
Rasvad on organismile vajalikud, sest:
on inimorganismile energiaallikaks;
võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest;
on asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas;
varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis;
fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes;
organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest;
on vajalikud sapi väljutamiseks soolde;
kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide sh suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis.
Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks toidust saadavad rasvad katma täiskasvanute ja üle 2-aastaste laste puhul 25–40%. Kui päevane energiasoovitus on 2000 kcal, siis peaks rasvade päevane kogus keskmiselt olema umbes 55-90 grammi. 1 g rasva annab ligikaudu 9,1 kilokalorit energiat.