Energiasisaldus

Toiduenergia mõistel on kaks poolt. Üks on organismi vajadus toiduenergia järgi ja teine on toidust saadav toiduenergia. Organismi vajadus ja toidust saadav energia võiksid olla võrdsed. Lihtsustatult öeldes, kui me sööme rohkem kui vajame, siis ootab meid ees ülekaal ja kui me sööme vähem kui vajame, siis alakaal. Kumbki variant ei ole tervise seisukohast õige. Seega peaksime püüdlema selle poole, et süüa vastavalt vajadusele nagu tervisliku toitumise põhiprintsiibid kirjeldavad.

Toiduenergia ühikud

Toiduenergia sisaldus määratakse laboris, mõõtes orgaaniliste komponentide poolt oksüdeerumise käigus eraldunud soojust. Toiduenergia sisaldus toidus arvutatakse toitainete koguste põhjal, kasutades ümberarvutuskoefitsiente. Eesti toitumissoovitused põhinevad järgnevatel energeetilistel väärtustel:

• 1 g valke 4 kcal ehk 17 kJ

• 1 gramm rasvu 9 kcal ehk 37 kJ

• 1 gramm süsivesikuid 4 kcal (1 gramm kiudaineid 2 kcal) ehk 17 kJ

• 1 gramm puhast alkoholi (alkohol ei ole inimorganismile vajalik toitaine) 7 kcal ehk 29 kJ

Kilodžaul (kJ) on rahvusvahelise süsteemi (SI) energiaühik. Seda kasutatakse laialdaselt teaduses ja tehnikas ning on üha populaarsem ka toidu märgistamisel. 1 kJ = 0,24 kcal.

Kilokalor (kcal) on vanem energiaühik, mida on pikka aega kasutatud toidu energiasisalduse mõõtmiseks. 1 kcal = 4,184 kJ.

Organismi energia vajadus

Organismi energia vajadust ööpäevas jaotatakse kolmeks komponendiks:

1. Põhiainevahetuse energia vajadus ehk baasenegiakulu on vajalik hingamiseks, südametööks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja teisteks eluks vajalikeks funktsioonideks. Seda energiat on vaja ka siis, kui inimene magab.

2. Toidu seedimise ja toitainete omastamise energia vajadus on energiahulk, mis on vajalik toidu seedimiseks ja sellest toitainete omastamiseks.

3. Kehalise aktiivsuse energia vajadus ehk liikumisega seotud energiakulu.

Eestis kasutatakse organismile vajaliku toiduenergia arvutamiseks enamasti kilokaloreid. Keskmiselt on meeste energiakulu suurem kui naistel. See tuleneb peamiselt sugudevahelisest kehakasvu ja –koostise erinevusest. Samast soost, sama vana ja samade parameetritega inimeste tegelik energiavajadus võib olla väga erinev, kui nende kehaline aktiivsus on erinev.

Toidust saadav energiasisaldus

Toidu energiasisaldus näitab, kui palju energiat (kaloreid või kilodžaule) saab organism toidust. Teades energiasisaldust toidus, saab teha teadlikumaid valikuid toitumise kohta ja hoida oma tervist. Info toidu energiasisalduse kohta on leitav andmebaasidest või toiduainete pakenditelt. Pakendil olev info on märgistamise mõistes toitumisalane teave.

Toidu energiasisaldust on oluline teada mitmel põhjusel:

• Kehakaalu reguleerimine. Kui tarbida rohkem energiat andvat toitu, kui kulutada, siis võib kaalus juurde võtta. Kui tarbida vähem, siis võib kaalu langetada.

• Tervislik toitumine. Teades toidu energiasisaldust, saab teha teadlikumaid valikuid toidu ostmisel ja valmistamisel. See aitab tasakaalustada oma toidukorda ja saada piisavalt kõiki vajalikke toitaineid.

• Tervislikud harjumused. Toidu energiasisalduse jälgimine võib aidata kujundada tervislikke söömisharjumusi. Näiteks saab õppida tundma oma keha nälja- ja täiskõhutunnet ning sööma siis, kui keha seda vajab.

• Sport ja füüsiline aktiivsus. Kui treenida või olla füüsiliselt aktiivne, siis on oluline teada, kui palju energiat toiduga saab, et keha saaks taastuda ja areneda.

• Teadlik tarbija. Teades toidu energiasisaldust, saab teha teadlikumaid valikuid toodete vahel ja võrrelda erinevate toitude toiteväärtust.

Meenuta ja lahenda ülesanded!