2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestati Eesti hariduskorralduse läbivaks põhimõtteks kaasava hariduse rakendamine. Kaasava hariduse eesmärgiks on tagada kõigile õppijatele võimalus tähendusrikka ja kvaliteetse hariduse omandamiseks kodulähedases koolis koos sõprade ja eakaaslastega. Õppekorralduses tähendab kaasava hariduse põhimõtete järgimine seda, et õpilase elukohajärgses haridusasutuses arvestatakse õpilaste individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus.
Tuge vajav õpilane on õpilane, kelle (andekus) silmapaistvad võimed ja/või oskused, teadmised, õpiraskused, terviseseisund, käitumis- ja/või tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeelest erinev emakeel toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppesisus, -korralduses, -koormuses ja -keskkonnas.
Õpetaja ülesanne on jälgida iga õpilase arengudünaamikat ja toimetulekut klassis, sh märgata teistest võimekamaid õpilasi ja neid, kelle õpijõudlus on madal. Õpilase lisatoe vajaduse ilmnedes selgitab õpetaja koos tugispetsialistidega välja tema individuaalsed õpivajadused. Õpetaja kannab tähelepanekud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Raskuste ilmnemisel toetab aine- või klassiõpetaja õpilast õpet individualiseerides.
Õpetaja ülesanded on:
Jõukohastada õppevara ja töökorraldusi. Nt lihtsustada ülesannete juhiseid ja küsimusi/ülesandeid, struktureerida neid, suunata õppeülesannete täitmisele väikeste etappide kaupa, lihtsustada õppematerjali ja õppetekste, tuua esile olulist, lisada kontrollküsimusi teksti mõtteliste osade vahele, lubada õpilasel kasutada vastamisel rohkem valikvastustega tekste, anda võimekamatele keerukamaid ülesandeid ja materjale.
Suunata kasutama abimaterjale õppeprotsessis ja ülesannete lahendamisel (skeemid, reeglite, valemite või näidiste kogumikud, sõnaraamatud, teatmikud, vastavad arvutiprogrammid jms).
Võimaldada õpilasele töö- ja tähelepanuvõime langedes või väsimuse märkide ilmnemisel liikumis- või puhkepause või anda lisaaega ülesande sooritamiseks.
Juhendada õpilast tunnis individuaalselt, anda eduelamust võimaldavat tagasisidet õpitegevusele, tunnustada pingutust ja positiivset suhtumist, võimaldada rahulikku keskkonda vastamiseks (individuaalne vastamine) jms.
Anda informatsiooni vanematele.
Õpilastele, kellel tekivad õppetöös raskused, pakub õpetaja individuaalset lisaõpet ja tuge õppetundide väliselt.
Toevajaduse püsimisel teavitab õpetaja HEVKO-t ning koostöös klassijuhataja ja tugispetsialistidega aitab kaasa õpilasele vajaliku toetuse korraldamisele tunnis või tunniväliselt. Õpetaja osaleb tuge vajavate õpilaste ümarlaudadel, aruteludel ning teeb ettepanekuid õpilase võimetekohaseks toetamiseks. Vajadusel koostab õpetaja lapsevanemaid kaasates koostöös tugispetsialistidega lapsele oma õppeaines individuaalse õppekava (IÕK), millest lähtudes last hinnatakse.
Klassijuhataja ülesanded
Klassijuhataja ülesanne on korraldada õpilase õppetöö teemalist toimivat koostööd ja info liikumist õpetajate, kooli, kodu vahel.
Ta jälgib ja analüüsib koostöös aineõpetajatega õpilase individuaalset arengut ning kaasab õpiraskustesse sattunud õpilase vanemaid koheselt lahenduste leidmisesse.
Vähemalt korra aastas viib klassijuhataja õpilase ja vanemate osalusel läbi arenguvestluse õpilase individuaalsete eelistuste ja võimete väljaselgitamiseks, arvestamiseks ning toetamiseks.
Õpilase heaolu vähendavate ning ohustavate tegurite ilmnemisel teavitab klassijuhataja HEVKO-t.
Kooli vahetanud õpilase vanemaga koostöös selgitavad HEVKO ja klassijuhataja välja õpilase õppetööga seotud erisused ja erivajadused, sh õpilasele rakendatavad tugiteenused jms.
Õpilasele tuleb koolis tasuta tagada vähemalt logopeedi, psühholoogi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialisti) teenus.
Tugispetsialisti ülesanne on koostöös õpetajate, lapsevanemate, HEVKO ja teiste spetsialistidega toetada õpilase arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi.
Alastkivi koolis koordineerib tugiõppemeeskonna tööd HEVKO. HEVKO (haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija) on koolidirektori poolt määratud isik, kelle ülesanne on korraldada tuge vajavate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks koolisisest meeskonnatööd ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.
HEVKO selgitab välja õpilase õpet ja arengut takistavad asjaolud ning koordineerib õpilase juhtumipõhist koolisisest võrgustikutööd ja koostööd õpilase vanematega.
HEVKO hindab koostöös tugispetsialistide, lapsevanemate ning õpetajatega õpilase haridusliku toe vajadust, arvestades õpilase toimetulekut õpikeskkonnas, sh tervisliku seisundi ja kasvukeskkonna mõjusid ning tuginedes läbiviidud hindamise tulemustele.
Tugiõppemeeskonda kuuluvad Alatskivi koolis kõik tugispetsialistid (võimalusel eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog), õpiabiõpetajad, võimalusel ja vajadusel abiõpetajad ja tugiisikud.
Õpilasele määratud tugimeetmete toimimise hindamiseks ja hinnangute andmiseks koguneb tugiõppemeeskonna töörühm vähemalt 2 korda õppeaastas ning teeb kokkuvõtteid ning ettepanekuid edasiseks tööks HEV õpilastega. Töörühma kuuluvad kõik tugiõppemeeskonnaliikmed ning kooli õppejuht ja/või direktor. Vajadusel kaastakse aine- ja klassiõpetajaid, klassijuhatajaid ning lapsevanemaid ja õpilasi. Töörühma kutsub kokku HEVKO, ettepanekuid töörühma kogunemiseks on õigus teha kõigil töörühmaliikmetel.
Eripedagoogi ülesanne on hinnata õpilase arengu- ja õpioskuste taset ja selgitada välja õpilase arengut mõjutavad ning takistavad tegurid ja õpivajadused.
Eripedagoog kogub andmeid õpilase arengu kohta, valib sobivad hindamisvahendid, - meetodid ja - materjalid. Hindamise käigus selguvad õpilase omandatud ja kujunemisjärgus olevad oskused. Tulemuste analüüsi põhjal selgitab eripedagoog välja õpilase õpitulemuste taseme ning tugiteenuste ja meetmete vajaduse koolis.
Eripedagoog dokumenteerib hindamise tulemused õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ning valib koostöös klassi- ja/või aineõpetajaga sobivad meetodid ja vahendid lapse erivajadusest lähtuvalt.
Eripedagoog teeb kooli juhtkonnale ja õpetajale ettepanekuid vajalike õppevahendite ja -materjalide soetamiseks, vajadusel osaleb õppevahendite ja -materjalide loomisel. Samuti teeb ettepanekuid spetsialistide kaasamiseks väljastpoolt kooli ja soovitab täiendavaid uuringuid.
Logopeedi ülesanne on õpilaste hindamise käigus kommunikatsiooniprobleemiga õpilaste väljaselgitamine; hääle, kõne sujuvuse ning neelamise probleemide märkamine; suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine; sobiva suhtluskeskkonna soovitamine ning õpetajate ja lapsevanemate nõustamine õpilaste keele ja kõne arengu toetamisel.
Lähtudes õpilase kõne- ja keele erivajadustest nõustab ja juhendab logopeed õpetajaid sobivate keskkonnatingimuste loomisel ja kohandamisel, õppe- ja arendustegevuse planeerimisel ning läbiviimisel (individualiseerimine, sobilike meetodite, õppematerjali, abivahendite valik ja kohandamine) või individuaalse õppekava koostamisel.
Koolipsühholoogi ülesanne on hinnata õpilase psühhosotsiaalset arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused).
Koolipsühholoog nõustab õpilast isikliku elu, õppetöö ja vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel.
Koolipsühholoog osaleb õpilast ümbritsevas koostöövõrgustikus ja kaasab vajadusel ise teisi tugispetsialiste.
Vajadusel koolipsühholoog nõustab lapsevanemaid õpilase arengut, õppimist ja käitumist puudutavatel teemadel ning õpetajaid ja teisi koolitöötajaid õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamise küsimustes. Annab soovitusi sobivate sekkumiste osas, hindab sekkumiste mõju, vajadusel kavandab muutusi.
Sotsiaalpedagoogi ülesanne on õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine, koolis esilekerkivate sotsiaalsete ja koolikohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine.
Koostöös õpilase, õpetajate ja lapsevanematega selgitab sotsiaalpedagoog välja esile kerkinud sotsiaalsed ja koolikohustuse täitmist takistavad probleemid, analüüsib hariduse omandamist ja eakohast tegutsemisvõimet takistavaid tegureid ning koordineerib ennetus- ja lahendustegevusi. Hindamise ja analüüsi tulemusi arvestades koostab sotsiaalpedagoog tegevusplaani õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamiseks ning määratleb erinevatel tasanditel olemasolevad abi- ja tugivõimalused.
Sotsiaalpedagoogi ülesanne on vajadusel õpetada ja mudeldada õpilasele erinevaid toimetulekustrateegiaid, sh sotsiaalsete oskuste ja eneseregulatsiooni arengut toetavaid tegevusi, vajadusel koostada käitumise tugikava toetamaks õpilase käitumis- ja suhtlemisoskusi, tunnetusprotsesse, sotsiaalset pädevust ning füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist.
Õpilase ja õpetaja toetamiseks võib lisaks kooli tugispetsialistidele kaasata vastavalt vajadusele ka teisi abistavaid isikuid – nt abiõpetajaid, õpetaja abisid, tugiisikuid.
Abiõpetaja kuulub pedagoogilise personali hulka, kelle ülesanne on koostöös õpetajaga toetada õppija arengut, aitamaks õpilasel saavutada püstitatud õpitulemusi. Ta abistab tuge vajavaid õpilasi kogu rühma või klassiga läbiviidavas töös õpetaja ja/või tugispetsialisti eelneva juhendamise järgi.
Õpetaja abi on tehniline ja korralduslik töötaja, kelle ülesandeks on õpetaja abistamine, sh õpilast toetava õpi- ja kasvukeskkonna loomisel, materjalide ettevalmistamisel, paljundamisel, jagamisel, järelevalve korraldamisel. Õpetaja abil ei pea olema pedagoogilist ettevalmistust.
Õpilase erivajadustest tingitud personaalne abistamine koolis võib olla korraldatud ka tugiisikuteenuse kaudu. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenus, mille määramine kuulub kohaliku omavalituse pädevusse. Tugiisiku rakendamine on põhjendatud juhtudel, kui õpilane vajab pidevat individuaalset abi, juhendamist või järelevalvet. Tugiisik on seotud konkreetse õpilasega.
Õpilaste võimetekohaseks õpetamiseks sobiliku toe vajaduse väljaselgitamine toimub klassi- ja aineõpetaja märkamise ning tähelepanekute abil koostöös tugispetsialistidega.
Vajalikku koostööd toe väljaselgitamiseks erinevate osapoolte vahel koordineerib koolis HEVKO.
Tulenevalt toe vajaduse mahust on õpilasele võimalik rakendada üldist, tõhustatud või erituge.
Üldise toe vajadus võib tuleneda õpilase kergemast suulise ja/või kirjaliku kõne probleemist või ajutisest õpiraskusest, mis võib olla tingitud tervislikust seisundist, sh haigestumisest või traumast ja sellega kaasnevast pikemaajalisest puudumisest, psüühilisest või sotsiaalmajanduslikust eriolukorrast jms. Üldise toe rakendamisel tagatakse õpilasele ajutiselt või perioodiliselt individuaalne lisajuhendamine, individuaalne õppekava (IÕK), tugispetsialistide teenuste kättesaadavus ning vajadusel õpiabitunnid (tulenevalt toevajaduse eripärast, kas individuaalselt või rühmas). Kui koolis rakendatud üldine tugi ei ole piisav õpilase toetamiseks vajalikul määral ega anna õpilase arengu seisukohalt soovitud tulemusi, siis on võimalus õpilasele taotleda tõhustatud või eritoe soovitust.
Tõhustatud või eritoe rakendamise soovituse koos täpsemate rakendamise juhistega annab Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond. Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes püsiva õpiraskuse, terviseprobleemi või puude
tõttu vajab
õpet eriklassis;
pidevat tugispetsialistide teenust ning vähemalt ühte järgnevatest:
IÕK;
osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
pidevat individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal.
Erituge rakendatakse õpilasele, kes raske ja püsiva psüühikahäire, intellekti-, meele- või liitpuude tõttu vajab puudespetsiifilist õppekorraldust ning pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega ning vähemalt ühte järgnevatest:
osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
pidevat individuaalset tuge klassis või;
õpet eriklassis.
Tõhustatud tuge ja erituge võib kool rakendada ainult koolivälise nõustamismeeskonna vastavasisulisel soovitusel ja lapsevanema kirjalikul nõusolekul.
Toe rakendamise perioodil jälgivad kõik õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengudünaamikat ja toimetulekut koolis ning dokumenteerivad kogutud info õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.
Rakendatava toe tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldab HEVKO koostöös rakendamisel osalenud õpetajate ja tugispetsialistidega vähemalt korra aastas õpilase arengut ja toimetulekut ning pakutava toe tulemuslikkust. HEVKO esitab soovitused edasisteks tegevusteks:
Toe rakendamise lõpetamiseks, jätkamiseks samal või tõhustatud viisil.
Toetusmeetme vahetamiseks või lisamiseks.
Täiendavate uuringute teostamiseks.
Koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumiseks.
Õpilase hindamistulemuste analüüs, tugispetsialistide ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitused, rakendatud ja rakendatavad teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Vt LISA 1
Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks kokkuleppel õpilasega (või piiratud teovõimega õpilase puhul tema vanemaga) teha muudatusi või kohandusi õppesisus, -koormuses, -korralduses ja -keskkonnas.
Kui õpilane vajab muudatusi või kohandusi, millega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tohib seda teha üksnes koolivälise nõustamismeeskonna soovituse olemasolul ning lapsevanema vastavasisulisel nõusolekul. Õpilasele tuleb sel juhul kindlasti koostada IÕK. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava järgmistel juhtudel:
õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
kui õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
kui õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse
kui õpilasele rakendatud kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli või riikliku õppekavaga.
Kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada kohustusliku õppeaine õppimisest.
Kui õpilane õpib toimetuleku- või hooldusõppel.
Õpitulemuste vähendamist või asendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist võib õpilasele rakendada ainult koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Individuaalse õppekava koostab aineõpetaja koostöös õpilase, tugispetsialisti(de) ning lapsevanemaga. Vt LISA 2
Mahajäämuse ennetamiseks ja puuduliku trimestrihindega tekkinud õpilünkade tasandamiseks rakendab kool õpilasele individuaalset õpiabiplaani, mille kohaselt on õpilasel kohustus käia aineõpetajaga kokkulepitud aegadel konsultatsiooni ja- järelaitamistundides, kus tegeletakse omandamata jäänud teemadega või keerulisemate teemade etteõppimisega. Vt LISA 3
Õppekavas toodud eesmärkide täitmiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks on võimalik õpilase õpetamine ka õpiabi- või tasemerühmas. Õpilaste arvu õpiabirühmas ja tasemerühmas määrab direktor. Rühmade moodustamisel arvestatakse õpilaste erivajaduste iseloomu, aineõpetaja arvamust, eripedagoogi, HEVKO ja/või koolivälise nõustamismeeskonna soovitust.
Õpiabirühm on toetav meede ainealaste õpiraskustega ja välja kujunemata õpioskustega ning suuliste ja/või kirjaliku kõne probleemidega põhikooliõpilastele, kellel vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele, on püsivad raskused õppekava nõuetele vastavate õpitulemuste saavutamisel. Õpiabitunnid võivad olla kas eripedagoogilise või logopeedilise suunitlusega ning neid viib läbi kas eripedagoog, logopeed või õpiabialase täiendkoolituse läbinud õpetaja. Õpiabitunnid toimuvad üldjuhul vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi.