Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks koolis selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajadusel korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse vallavalitsuse esindajaid. Arenguvestluse valmistab ette ja viib läbi klassijuhataja.
Arenguvestluse eesmärgid on:
suhete loomine õpilaste ja lapsevanematega ärakuulamise ja mõistmise kaudu;
õpilase püüdluste ja arengu toetamine õpilaste ja vanemate juhendamise kaudu;
keerukamate õppimis- ja käitumisraskuste ennetamine;
koolipoolsete positiivsete ootuste väljendamine õpilastele;
tagasiside saamine õpilastelt ja lapsevanematelt;
õpilaste reflektsioonivõime (võime enda ja teiste käitumist analüüsida) arendamine.
Arenguvestluse käigus saab eelkõige õpilane, aga ka lapsevanem väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi. Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
Arenguvestluse etapid on:
kontakti ja positiivse keskkonna loomine;
kohtumise eesmärgi sõnastamine;
tagasivaade (eelmise aasta eesmärkide täitmise ja huvide realiseerumise ülevaatamine);
annete ja huvide, õppimise ja käitumise analüüs;
vastastikuste ootuste väljendamine;
eesmärkide, arenguvajaduste ja tegevuskava sõnastamine;
kokkuvõte;
kokkulepete allkirjastamine.
Vastavalt vajadusele viiakse koolis läbi ka õpitulemusvestlusi ja probleemvestlusi. Õpitulemusvestluse eesmärgiks on välja selgitada õpilase õpiraskuse põhjused, probleemvestluse sisuks on õpilase käitumine, suhtumine vms. Vestluses võivad lisaks õpilasele, klassijuhtajale ja õpilase seaduslikule esindajale osaleda sotsiaalpedagoog, valla sotsiaaltöötaja, aineõpetajad ja tervislikest põhjustest tulenevate probleemide korral ka kooli meditsiiniõde.
Õpilase arengut toetab koduste tööde tegemine. Vältimaks koolirõõmu kadumist ja kooliväsimuse teket, lähtutakse koduste tööde andmisel ülesannete mahust ja raskusastmest, vajadusel ülesandeid diferentseeritakse.
Koduste tööde eesmärgid on seotud:
aineõpetusega – korrata ja harjutada, valmistuda uueks osaks, kanda õpitut uude konteksti, seostada aineid omavahel; samuti ühtlustada õpilaste taset, toetades kodutöid individualiseerides nõrgemaid õpilasi;
enesejuhitud õpiharjumuste kujundamisega ehk oskusega teadvustada ja suunata iseenda õppimisprotsessi;
õpioskuste arendamisega (rõhuasetus iseseisva õppimise oskuse toetamine).
Märgates puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning kui õpilase hinne on “puudulik”, “nõrk” või on antud samaväärne hinnang, rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.
Kui õpilase trimestrihinne on "2"/“puudulik”, "1"/“nõrk” või on antud samaväärne hinnang, teavitatakse lapsevanemat individuaalse õpiabiplaani rakendamisest (kirjalikult) ning edasistest meetmetest individuaalse õpiabiplaani rakendamisel/jätkamisel.