Lõiming võimaldab õpitu kinnistamist või süvendamist, juba omandatud teadmise ja/või oskuse uues situatsioonis kasutamist. Ühes õppeaines õpitu või õpitav toetab teise õppeaine õppimist, aitab mõista või suhestada juba olemasolevat või uut teadmist. Tekib võimalus analoogiate ja paralleelide nägemiseks, samuti on ainetevaheliste seoste loomisega võimalik anda üldist kultuuri ja muud teavet ning laiendada õpilaste silmaringi.

Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis on lõimingu eesmärgiks

• õpilaste teadmistest terviku loomine, mis võimaldaks mõista olulist ja tulla toime erinevates õpi-, töö- ja elusituatsioonides;

• õpitava seostamine igapäevategevuse ja –mõtlemisega ning oma  maailmapildiga;

• õpitud teadmiste ja oskuste seostamine nii ühes õppeaines,  ainevaldkondades kui ka erinevate õppeainete ja ainevaldkondade vahel.

Lõimingu põhimõtted:

• • õppija võtab osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib  nii iseseisvalt kui koos kaaslastega; õpib enda ja kaaslaste tegevust  hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima;

  • õpitava seostamine eluga: teadmisi ja oskusi kasutatakse võimalikult  reaalses olukorras;

  • õppimine on kollektiivne protsess;

  • luuakse võimalusi õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes  suhetes (õpilane-õpetaja; õpilane-õpilane; õpilane-lapsevanem);

  • kasutatakse aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja eemalõpet;

  • tuginedes eelnevatele teadmistele ja mõistetele, konstrueerib õppija uued  teadmised ja mõisted;

  • õppimise ja elu seostamine muudab õppimise tähenduslikumaks ja  tulemuslikumaks;

  • seostatakse teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt;

  • toetatakse ja aidatakse õpilastel luua seoseid erinevates õppeainetes  õpitu põhjal;

  • õpetajad teevad tihedalt koostööd lõimingu paremaks teostumiseks.

Lõimimine toimub koolis järgnevaid eri vorme rakendades:

• • lõiming toimub iga õppeaine sees (õppeainesisene lõiming): üks teema kasvab teisest välja ja täiendab eelmist;

  • üldõpetus (algklassides);

  • valdkonnasisene lõiming – ühe ainevaldkonna õpetajad planeerivad koos oma aine- ja töökavasid, et leida ühiseid teemasid ja toetada  ainevaldkondade sisest lõimingut (nt eesti keel + kirjandus; loodusõpetus + füüsika);

  • lõiming meetodite abil – ühe õppeaine reeglite, töövõtete, oskuste ja meetodite kohaldamine teise aine õppetöös;

  • õpetajad kasutavad samu õppeülesandeid: projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee, õpimapp jne;

  • ajalise kooskõla rakendamine: õpetada paralleelselt selliseid õppesisu  elemente, mille ühise õpetamise aeg on suhteliselt lühike (nt füüsika ja  matemaatika – võrdeline seos; eesti keel ja ajalugu, muusika ja kirjandus  - regilaul);

  • koolisisesed projektid kasutavad läbivaid teemasid ja pädevusi õppeainete ja ainevaldkondade lõiminguks, nt teemapäevad, -nädalad;

  • teemapäevad, -nädalad – seostamine eluga, klassidevahelised  võistlused;

  • õuesõpe;

  • teemakeskne lõiming – metateema leidmine, toimub kolm korda õppeaastas.

Täpsemad lõimingu põhimõtted on esitatud kooli lõiminguplaanis.