Liikluskasvatus on kooli õppe- ning kasvatustegevuse osa, mille käigus õpilased omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks ning kaasliiklejaid arvestavaks liiklemiseks. Liikluskasvatuse kaudu kujundatakse üldpädevusi ning läbivaid teemasid (rõhuasetus teemal „Tervis ja ohutus”).
Liikluskasvatuse põhieesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid:
kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda;
kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust erinevates liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina;
kes hoiduvad käitumast inimesi ohustavalt ning liiklust takistavalt.
Liikluskasvatuse teemasid käsitletakse lõimitult ainetundides, huvialaringides ja klassivälistel üritustel. Ainevaldkondade ainekavades määratletakse läbiva teema all „Tervis ja ohutus” liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse lõimitult ainetundides. Klassi- ja koolivälised üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis.
Klassijuhatajad juhendavad ning informeerivad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutu liiklemise põhitõdesid selgitada.
I kooliastmes on liikluskasvatuse eesmärk:
ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist;
ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.
Põhikooli I astmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast. Liikluskasvatust viiakse läbi lõimitult ainetundides ja klassivälistel üritustel.
Käsitletavad teemad klassiti on järgmised:
1. klass (8 tundi) – koolitee, sõidutee ületamine; foorid ja reguleeritud ülekäigurajad; liiklemine pimedal ajal ja helkuri kasutamine; käitumine ühissõidukis ja peatustes, tee ületamine ühissõidukist ja autost väljumisel; turvavarustuse kasutamine autos, ratta- ja rulasõidul; mängukohtade valik.
2. klass (8 tundi) – koolitee, kooli- ja koduümbrus; sõidutee ületamine; liiklusmärkide tähendused; liiklemine pimedal ajal ja helkuri kasutamine; ristmikud, sõidutee ületamine ristmikul; käitumine ühissõidukis ja peatustes; tee ületamine bussist, trammist ja rongist väljumisel; jalakäija liiklemisohud, turvavarustuse kasutamine autos, ratta- ja rulasõidul; mängukohtade valik.
3. klass (8 tundi) – koolitee, selle skeemi koostamine; liiklusmärkide tähendused; liiklemine pimedal ajal ja helkuri kasutamine; ristmikud; sõidukite peatumisteekond; jalgratta valik; jalgratturi teoreetiline ettevalmistus; turvavarustuse kasutamine; rulluisutamine, rulatamine.
Taotletavad pädevused on, et I kooliastme lõpus õpilane:
väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületadoskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
oskab ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel ;
oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust.
II kooliastmes on liikluskasvatuse eesmärk:
õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist;
oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavate tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
omandatud ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine;
toimetulek praktilistel õppustel ning reaalses liikluskeskkonnas.
Põhikooli II astmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine. Liikluskasvatust viiakse lõimitult läbi ainetundides, klassi- ja koolivälistel üritustel, jalgratturikoolitus toimub liiklusringis.
Käsitletavad teemad klassiti on järgmised:
4. klass (30 tundi) – jalgratturikoolitus (25 tundi): liikluseeskiri; liiklusmärkide tähendused; ristmikud; liiklusohutus; nõuded jalgrattale; praktiline jalgrattasõit õppeplatsil; teooriaeksam ja sõidueksam. Rulluisutamine, rulatamine - turvavarustuse kasutamine.
5. klass (8) – liikluseeskiri; liiklusmärgid; jalgrattasõit; turvavahendite kasutamine; ohud sõiduteel ning ohutu sõidu võtted; praktilised sõiduvõtted; teadmiste ja oskuste kinnistamine praktilises tegevuses; esmaabi.
6. klass (8) – liikluseeskiri; liiklusohutus; turvavahendite kasutamine; esmaabi; mopeedijuhi teoreetiline ettevalmistus; jalgratta- ja mopeedisõidu tingimused ja ohutu sõidu võtted; liiklemisolud erinevatel aastaaegadel.
Taotletavad pädevused on, et II kooliastme lõpus õpilane:
väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
tunneb, teab ja mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja teab kuidas ohtu vältida.
III kooliastmes on liikluskasvatuse eesmärk:
õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist;
oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused.
Põhikooli III astmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine. Liikluskasvatust viiakse lõimitult läbi ainetundides, klassi- ja koolivälistel üritustel, jalgratturikoolitus ja mopeedijuhi eelkoolitus toimub liiklusringis.
Käsitletavad teemad klassiti on järgmised:
7. klass (8 tundi) – liiklemine jalakäija ja juhina (jalgratas, mopeed); liikluseeskiri; eri liiki ristmike ületamine; liiklusterminid; esmaabi; mopeedijuhi teoreetiline ettevalmistus; teadmiste ja oskuste kinnistamine praktilises tegevuses.
8. klass (8 tundi) – liiklusterminid ja liikluseeskiri; mopeedijuhi teoreetiline ettevalmistus; esmaabi ja liiklusturvavahendid; praktilised sõiduvõtted ja harjutamine erinevates liiklussituatsioonides.
9. klass (8 tundi) – liiklusohutus; ohutusalased kampaaniad; liikluseeskirja nõuded jalakäijale ja juhile; esmaabikoolitus, tegutsemine liiklusõnnetuse korral.
Taotletavad pädevused on, et III kooliastme lõpus õpilane:
väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.