Õpetajate koostöö ja töö planeerimise korraldamisel järgitakse Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis alljärgnevaid põhimõtteid.
Õppetöö planeerimisel lähtutakse väljundipõhise õppe põhimõtetest
Õppetöö planeerimisel lähtutakse väljundipõhise õppe põhimõtetest, kus planeerimine saab alguse õpitulemustest ehk õpiväljunditest (sisendipõhise õppe korral alustatakse planeerimist õppesisust (õpiku sisust), mis jaotatakse etteantud tundide peale laiali).
Üldpädevuste kujundamine toimub õpetajate koostöös
Riiklike õppekavade järgi jagunevad õpiväljundid kolmeks üksteise suhtes hierarhilises suhtes olevateks pädevusteks:
ülimuslikud on üldpädevused, järgnevad valdkonnapädevused ja seejärel ainepädevused. Üldpädevuste kujundamine toimub olulisel määral läbi kõigi koolis toimuvate tunniväliste tegevuste, mis viiakse ellu õpetajate koostöös ja mis on õppe-kasvatusprotsessi väga oluline osa.
Tunni- ja koolivälised tegevused kavandatakse enne õppeaasta, trimestri algust õpetajate koostöös kooli üldtööplaanis. Need tegevused on kõik kooli õppekava osad, mille kaudu kujundatakse õpilastel erinevaid pädevusi. Kui õppetunni ajal toimub koolis eesmärgistatud tunniväline ühistegevus, siis see on õppekavajärgne tegevus ning aineõpetajal on kohustus selle tegevuse tulemuslikkuse saavutamisele kaasa aidata.
Õpetaja töö planeerimine saab alguse kooli üldtööplaanist
Õpetaja töö planeerimine saab alguse üldtööplaani uurimisest, et aru saada, millal ja millised tunni- ja koolivälised tegevused planeeritaval perioodil toimuvad ja kuidas õpetaja on nende elluviimisega seotud.
Õpetaja ei pea käsitlema kogu õppekavas toodud õppesisu
Õpetaja on õppesisu käsitlemisel vaba, st õpetaja ei pea käsitlema kogu riiklikus õppekavas toodud õppesisu. Kõikides ainevaldkonnakavades kehtib põhimõte: õppesisu käsitlemises teeb aineõpetaja valiku arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, valdkonnapädevused ja üldpädevused on saavutatud. Nimetatud põhimõte võimaldab õpetajal õppeprotsessi üles ehitada paindlikult, et järgida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 37 esitatud nõuet: õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Seega õppeprotsessi planeerimisel ei ole aluseks õppesisu või õpik, vaid riiklikus õppekavas toodud õpitulemused. Õpetaja ei pea käsitlema kogu õppekavas toodud õppesisu. See võimaldab õpetajal õppeprotsessi kavandamisel lähtuda väljundipõhise õppe põhimõtetest ning keskenduda õpitulemustele.
Õpetaja kavandab õppeprotsessi, kuid vorm on vaba
Õpetaja peab õppeprotsessi kavandama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuidas ta seda teeb, jääb õpetaja enda otsustada. Erinevad vormilised väljendusviisid võivad lähtuda konkreetse õpetaja eripärast, kui ka õppeainete eripärast.
Kõike mida õpetaja õpetab, ei saa kokkuvõtvalt hinnata
Kokkuvõtva hindamise aluseks on riikliku õppekava õpitulemused. Kokkuvõtvalt saab hinnata ainult riikliku õppekava õpitulemuste saavutatust.
Hindamismeetodid on mitmekesised ja kooskõlas õpitulemustega
Hindamise meetodid on tulenevalt riiklikest õppekavadest mitmekesised, lähtuvad õpitulemustes olevatest väljundverbidest ning enamasti ei saa kõikide õpitulemuste saavutatust kontrollida kontrolltöödega.
Üldpädevuste kujundamine, läbivate teemade käsitlemine ja lõimingu teostamise kavandamine
Õpetaja töö planeerimisel mõeldakse läbi olulisemad põhimõtted või läbivad tegevused üldpädevuste kujundamisel, läbivate teemade käsitlemisel ja lõimingu teostamisel. Kindlasti ei ole otstarbekas, et iga tunni juures peaks ära kirjeldama tegevused üldpädevuste kujundamiseks, läbivate teemade käsitlemiseks või lõimingu teostamiseks. Õpetaja töö planeerimisel mõeldakse läbi põhimõtted ja läbivad tegevused, mis on teemast lähtuvalt seotud üldpädevuste kujundamise, läbivate teemade käsitlemise või lõimingu teostamisega. Näiteks, kui aineõppe jooksul on läbivalt kavandatud õppemeetodina õpilaste esitluste läbiviimine kogu klassi ees, siis toimub õppetundides läbivalt suhtluspädevuse kujundamine. Otstarbekas on läbi mõelda ja vajadusel kirjeldada, et vastava õppemeetodi kasutamine toimub suhtluspädevuse kujundamise kontekstis.
Õpetaja tutvustab õppijatele enne õppeperioodi algust hindamise korraldust
Õpetaja töö planeerimine on vajalik seetõttu, et tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 55 ja riiklike õppekavade kohaselt tuleb õppeveerandi algul õpilastele (ja vanematele) teatavaks teha peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus (sh hindamise kriteeriumid) ja planeeritavad üritused.
Kuidas õpetaja oma tööd planeerib, jääb tema enda otsustada. Kuid selle tegevuse tulemusena tuleb enne õppeveerandi algust e-kooli kaudu avalikuks teha järgmine teave (ainekaardil):
Mida hinnatakse ehk õpitulemused riikliku õppekava põhjal (õpitulemusi ise juurde lisada ei tohi).
Kuidas hindamine toimub (hindamismeetod) kooskõlas õpitulemuses oleva väljundverbiga, st mida peab õpilane olema suuteline tegema.
Hindamise kriteeriumid – millal on tulemus saavutatud ehk lävend; eristava hindamise korral hindamiskriteeriumid (millal hinne 5, 4, 3).
Vajalikud õppevahendid ja planeeritavad üritused.
Nimetatud teave on selliselt esitatud, et sellest saab aru nii õpilane kui ka tema vanem.
Õppejuht kontrollib:
Hindamise seisukohast kontrollib õppejuht alljärgnevat:
Kas õpetaja on õppeveerandi või kursuse alguses teinud hindamise korralduse avalikuks.
Kas hindamise korraldusest on võimalik aru saada, mida hinnatakse (õpitulemused).
Õpetaja poolt avalikuks tehtud teave peab sisaldama õpitulemusi, mida konkreetse õppeperioodi lõpuks saavutatakse.
Kas hindamise aluseks olevad õpitulemused tulenevad riiklikust õppekavast või mitte.
Oluline on jälgida, et õpitulemused oleksid kooskõlas riikliku õppekava õpitulemustega.
Kas hindamise korraldusest on võimalik aru saada, kuidas õpetaja kavatseb õpilasi hinnata.
Kas hindamismeetod on kooskõlas õpitulemustes sisalduva väljundverbiga
Kas hindamise korraldusest on võimalik aru saada, millised on hindamiskriteeriumid
Kui tegemist on eristava hindamisega, siis peab olema arusaadav, millal hinnatakse sooritust hindega „5“, millal „4“ ja millal „3“. Väljundipõhise õppe rakendamisel ei ole hindekriteeriumide diferentseeritud esitamine siiski otstarbekas, vaid kriteeriumid tuleks esitada väljundipõhiselt – mida ja mis tasemel tuleb sooritada.