Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade  lõimimise vahendiks, mida arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad  teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua  ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma  teadmisi erinevates olukordades rakendada. 

Läbivate teemade õpe Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis rakendub:

1. õppekeskkonna kujundamises – koolikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2. aineõppes – läbivatest teemadest lähtuvalt kavandatakse õppeteemasid, -meetodeid, -vahendite kasutamist. Läbivad teemad on lõimitud ainekavadesse, neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse ainetevahelisi projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid, rakendatakse avastusõpet ja uurimuslikku õpet, koostatakse referaate ja uurimistöid jne. Läbivate teemade käsitluse intensiivsus on õppeaineti erinev;

3. klassivälises õppetegevuses– koostöös kooli pidaja ja/või huvigruppidega, piirkonna asutuste ja ettevõtetega, teiste õppe- ja kultuuriasutustega korraldatakse klassivälist õppe- ja huvitegevust ning osaletakse maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides;

4. põhikooli III kooliastme loovtöös – õpilased saavad loovtöö teemat valides keskenduda ühele või mitmele läbivale teemale;

5. kooli valikainetevalikul.

Täpsemalt (konkreetselt ja teemati) on läbivate teemade käsitlemine kajastatud ainevaldkonna ainekavades.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 

1) väärtused ja kõlblus − taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud  inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja  kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks,  kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. 

2) tervis ja ohutus − taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt,  sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline  järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist  edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 

3) keskkond ja jätkusuutlik areng − taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt  aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab  ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma  lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 

4) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus − taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks  ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab  ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse  tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi  kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 

5) kultuuriline identiteet − taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks  inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi  kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus  kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast  ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on  kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 

6) teabekeskkond ja meediakasutus – taotletakse õpilase kujunemist teadlikuks ja analüüsivaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab meediamaailma sisu ja allikaid kriitiliselt analüüsida ja kasutada, tunnustab autorlust, oskab luua kvaliteetset meediasisu, arvestades oma eesmärke ja ühiskonnas omaksvõetud suhtlemise norme, ning toimib turvaliselt ja vastutab oma käitumise eest end ümbritsevas teabekeskkonnas;

7) tehnoloogia ja innovatsioon − taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks  ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks  inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja  töökeskkonnas; 

8) elukestev õpe ja karjääri kujundamne − taotletakse õpilase kujunemist  isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas  õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu,  sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 

Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis realiseeruvad läbivad teemad kogu kooli tegevuse kaudu, nii mitmetasandilises õpikeskkonnas kui aineõppes. Kool  loob tingimused, milles õpilastel on võimalus võtta vastutus, arendada loovat  mõtlemist, luua seoseid, teha koostööd ja anda hinnang oma tegevusele,  kujundada teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid, hoiakuid, käitumisnorme. 

Õpikeskkond 

õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke

Aineõpetus 

Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis realiseeritakse läbivaid teemasid mitmekesise õppetöö kaudu.  Aktiiv- ja projektiõpe eeldavad õpilastelt organiseerimis- ja koostöövõimet, oskust  kaasa mõelda ja otsuseid langetada. Neid meetodeid järjekindlalt kasutades  juhitakse õpilased teadlikult elukestva õppe suunas ja pakutakse õpilastele  võimalust olla ettevõtlikud ning algatada uusi ideid, olenemata ainest või  teemavaldkonnast, mille puhul meetodeid kasutatakse. Sama eesmärki täidavad  mõtte-, mõiste- ja ideekaardid. 

Õpimapp (sh e-portfoolio) võimaldab õpilasel jälgida enda arengut ja on oluline  karjääriplaneerimise ning elukestva õppe teel. Teabekeskkonnas toimetavad  õpilased kogu aeg, otsides täiendavat informatsiooni internetist ja erinevatest  teatmeteostest. Väärtused ja kõlblus on fookuses iga kord, kui õpilased  vormistavad või esitlevad oma töid ja projekte, korraldavad üritusi või peavad  koostööd tehes arvestama kaasõpilaste erinevate vajaduste, võimete ja  huvidega. Läbivad teemad on lahti kirjutatud ainekavades.  

Klassiväline õppetegevus 

Koostöös kooli pidaja ja/või huvigruppidega, piirkonna asutuste ja ettevõtetega, teiste õppe- ja kultuuriasutustega korraldatakse klassivälist õppe- ja huvitegevust ning osaletakse maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides.

Aineülesed õppekäigud

Igas klassis toimub vähemalt üks aineteülene õppekäik. Kasutatakse RMK, loodusmajade jt organisatsioonide projektipõhiseid pakkumisi. Vastutavad klassijuhataja ning aineõpetajad.

Ülekoolilised traditsioonilised üritused

Ülekoolilised üritused mitmekesistavad õppekeskkonda, toetavad üldpädevuste kujunemist ning läbivate teemade omandamist.

Isamaalisuse väärtustamine

Isamaalisuse väärtustamisele pööratakse olulist tähelepanu nii õppetöös kui vastavateemalistest tähtpäevadest lähtuvatel ülekoolilistel üritustel. Tähtsamad üritused on seotud kodanikupäeva ja Eesti Vabariigi aastapäevaga. Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel on isamaalisuse ja rahvustunde kasvatamisel oluline osa. Traditsiooniks on saanud küünalde ja vaniku viimine Vabadussõja mälestussamba juurde Eesti Vabariigi aastapäeval ning võidupühal.

Kõik aktused algavad koolis traditsiooniliselt hümni laulmisega a capella, rõhutades rahvuslikkust ja isamaalisust. Ülevust lisavad pidulik riietus ja korrektne käitumine.

Isamaalisust väärtustatakse rahvatantsu ja koorilaulu kaudu. Lisaks vastavasisulisele repertuaarile väljendub isamaalisus ja rahvuslikkus rahvariiete kandmise kultuuris.

Eesmärk:

1. avaldada austust oma kodupaiga, kodumaa ja Eesti riigi vastu;

2. tutvustada Eesti Vabariigi sümboleid, nende kasutamistingimusi ning nendega seonduvaid käitumisreegleid;

3. äratada huvi Eesti ajaloo vastu;

4. teadvustada õpilasele oma riigi, rahva ja kultuuri olemasolu tähtsust;

5. teadvustada õpilasele tema rahvuslikku kuuluvust ning lugupidava suhtumise olulisust oma rahvusesse ja isamaasse;

6. suunata õpilasi jälgima ning jäljendama lugupidavat suhtumist ning käitumist;

7. kaasata õpilasi ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

8. rakendada õpilaste oskusi ja huvisid ürituste organiseerimisel (sh helitehnika, digiseadmete käsitsemine).

Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkus- ja digipädevus.

Läbivad teemad: “Elukestev õpe ja karjääri kujundamine”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, “Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond ja meediakasutus”, „Väärtused ja kõlblus”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng” .

Kodukandiga seotud rahvuskultuuri väärtustamine (Juhan Liivi elu ja looming)

Alatskivi kultuuriloos on keskne koht Juhan Liivil ja tema loomingul. Juhan Liivi nime kandva kooli austavaks ülesandeks on väärtustada Juhan Liivi loomingut ja elulugu. Koolis tähistatakse igal aastal Juhan Liivi sünni- ja surma-aastapäeva. Sünniaastapäeva tähistamine 30. aprillil on vabariiklik üritus, mille käigus kuulutatakse välja Juhan Liivi luulepreemia laureaat, kelle valimisprotsessis osaleb ka kool. Juhan Liiviga seotud ürituste organiseerimine toimub enamasti koostöös huvigruppidega (Liivi Muuseum, Alatskivi Keskraamatukogu, Alatskivi vallavalitsus jt). Tihedam koostöö on koolil Liivi Muuseumiga, kus lapsed käivad Liiviga seonduva kinnistamiseks õppekäikudel ja muuseumitundides. Kooli ülesandeks on hoolitsemine Liivi haua eest Alatskivi kalmistul. Igal Liivi sünni- ja surma-aastapäeval süüdatakse haual küünlad ja esitatakse Liivi loomingut.

Õpilased esitavad Liivi loomingut paljudel, enamasti Juhan Liiviga seotud üritustel. Igal aastal toimub Liivi ja Liivi luulepreemia laureaatide loomingu esitamise koolikonkurss, selgitamaks välja parimad etlejad, kes esindavad kooli maakondlikul ja vabariiklikul konkursil.

Eesmärk:

1. iga koolilõpetaja on põhjalikumalt tutvunud Juhan Liivi elu ning loominguga;

2. õpilane teadvustab Juhan Liivi tähtsust eesti kultuuriloos;

3. õpilane tajub kodukandi kultuuri seotust laiema kultuurikontekstiga, loodusliku keskkonna ja kogu ühiskonnaga;

4. õpilane tunnetab oma rolli kultuurikandjana, sh Juhan Liivi loomingu esitajana (etlus);

5. õpilane kasutab eesmärgipäraselt tehnoloogiat kultuuriloo uurimisel ja tutvustamisel;

6. õpilane tajub kultuuriloo seotust loodusliku keskkonna ja ühiskonnaga.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkus- ja digipädevus

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”, „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine”.

Muusikalise osa tähtsustamine erinevatel üritustel

Traditsioonide hulka kuulub erinevate ürituste muusikaline ilmestamine. Esineda saavad kõik koolis tegutsevad laulu- ja tantsukollektiivid. Traditsiooniliselt tegutsevad koolis mudilas- ja lastekoor ning ansamblid.

Eesmärk:

1. eesti rahvuse, keele, kultuuri ja ajaloo säilimine ning areng;

2. õpilaste enesemääratlus ja seotus kooliga;

3. kooli traditsioonide jätkumine (koorilaul, rahvatants);

4. „oma kooli" tunde kasvatamine;

5. väljund rikastada erinevaid sündmusi koolis ja väljas pool kooli; teadliku muusikakuulaja kujundamine;

6. muusika väärtustamine pingete maandaja, lõõgastajana;

7. esinemisoskuse kujundamine;

8. võimalus mõelda muusikaga seotud karjäärivalikutele;

9. laulu- ja tantsupidudel osalemine;

10. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

11. eesmärgipärane muusikainstrumentide ja tehnoloogia kasutamine;

12. õpilaste oskuste ja huvide rakendamine ürituste organiseerimisel (sh helitehnika, digiseadmete käsitsemine).

Muusikaline osa kannab väärtus- ja sotsiaalseid pädevusi. Suur rõhk läbivate teemade juures on kultuurilise identiteedi kujunemisel, millega taotletakse õpilase arenemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli. Õpilastele pakutakse võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilased omandavad esinemis- ja kuulamisoskuse.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi, suhtlus- ja ettevõtlikkus- ja digipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus.

Läbivad teemad: "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine", "Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus", "Kultuuriline identiteet", "Tervis ja ohutus", "Väärtused ja kõlblus", "Tehnoloogia ja innovatsioon", "Keskkond ja jätkusuutlik areng".

Spordi tähtsustamine erinevate tegevuste kaudu

Koolis korraldatakse erineva sisuga spordipäevi, orienteerumispäevakuid, kooliolümpiamänge ning sporditreeninguid. Kooliolümpiamänge ja orienteerumispäevakuid korraldatakse vaheldumisi iga kahe aasta järel. Kooliolümpiamängude korraldamisel on oluline erinevate spordialade, olümpiamängude traditsioonide, olümpiavõitjate ning kuulsamate sportlaste tutvustamine. Spordipäevadest võtavad osa 1.-9. klassi õpilased. Spordipäevi korraldatakse vastavalt võimalustele erinevatel aastaaegadel. 

Eesmärk:

1. noorte tervislike eluviiside ja eluhoiaku kujundamine;

2. parimate väljaselgitamine;

3. kooli spordipäeva traditsioonide jätkamine;

4. sporditegevuse hoogustamine õpilaste hulgas;

5. eesmärgipärane koostööoskuse arendamine tehnoloogia kasutamisega.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus.

Läbivad teemad: "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine", "Keskkond ja jätkusuutlik areng", "Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus", "Kultuuriline identiteet", "Teabekeskkond ja meediakasutus", "Tehnoloogia ja innovatsioon", "Tervis ja ohutus", "Väärtused ja kõlblus".

Õpetajate päev

Õpetajate päeval korraldavad kooli õppetööd (ainetundide läbiviimine, distsipliini tagamine kogu koolimajas) vanema kooliastme õpilased.

Eesmärk:

1. õppeprotsessi ja koolielu mitmekesistamine;

2. anda õpilastele võimalus asetada end õpetajate ja kooli juhtkonna rolli;

3. eesmärgipärane tehnoloogia kasutamine.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtlus-, enesemääratlus-, õpi- ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus

Läbivad teemad: „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Väärtused ja kõlblus”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Tervis ja ohutus”

Jõulud

Jõulupidude korraldamise (teema, esinemised, kuulutus, helitehnika) on enda ülesandeks võtnud õpilasesindus koostöös kooli töötajatega. Peost võtavad võimalusel osa ka vanemad.

Eesmärk:

1. arendada õpilaste koostööoskusi ning vastutustunnet;

2. arendada juhtimise, ajaplaneerimise ja organiseerimise oskust;

3. pakkuda esinemisvõimalust võimalikult paljudele õpilastele;

4. arendada laste loovust etteastete väljamõtlemise ja ettevalmistamisega;

5. arendada ja lihvida esinemisoskust ning – julgust;

6. jätkata traditsioone;

7. süvendada ühtekuuluvustunnet;

8. mitmekesistada koolielu.

9. koostööoskuse arendamine;

10. eesmärgipärane tehnoloogia kasutamine;

11. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus.

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond ja meediakasutus”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Väärtus ja kõlblus”.

Sõbrapäev

Sõbrapäeva korraldab õpilasesindus.

Eesmärk:

1. ühistunde tekitamine;

2. koostööoskuse arendamine;

3. üksteise tunnustamine, märkamine.

4. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, enesemääratlus-, suhtlus-, ettevõtlikkuspädevus

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond ja meediakasutus”, „Väärtused ja kõlblus”

Emakeelepäev

Koolis tähistatakse emakeelepäeva, mida korraldavad emakeeleõpetajad ja koostöös õpilastega ja raamatukoguga.

Eesmärk:

1. emakeele väärtustamine ja säilitamine;

2. õpilase kultuurilise silmaringi järjepidev arendamine;

3. humanitaarse mõtlemise ning humanitaarainete väärtustamine;

4. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond ja meediakasutus”, „Väärtused ja kõlblus”

Mardi – ja kadripäeva tähistamine algklassides

Mardi- ja kadripäeva traditsioonide, kommete, laulude, tantsude õppimine ja esitamine. Traditsiooniline 3. klassi üritus, koostöö Liivi Muuseumiga.

Eesmärk:

1. rahvakommete väärtustamine ja säilitamine;

2. õpilase kultuurilise silmaringi järjepidev arendamine;

3. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

4. ühistunde tekitamine;

5. koostööoskuse arendamine;

6. arendada ja lihvida esinemisoskust ning – julgust.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpi-, suhtlus-, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond ja meediakasutus”, „Väärtused ja kõlblus”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng”

Kalendritähtpäevad 

Toimub vanade rahvakommete õpetamine ja tutvustamine õpilastele. Abiks on praktilised tegevused läbi viktoriinide, mängude ja kommete, lõimumine eesti keele, ajaloo, kehalise kasvatuse, loodus-, muusika-, kunstiõpetusega.

Eesmärk: 

1. õpilased on teadlikud meie rahvakommetest, kalendritähtpäevadest.

Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: 

kalendritähtpäevade  tähistamine toetab enesemääratluspädevuse kujundamist (teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse ja teistesse rahvustesse lugupidavalt). Läbivatest teemadest on kalendritähtpäevade tähistamine seotud kultuurilise identiteediga (väärtustab omakultuuri). Kalendritähtpäevad on lõimitud erinevate ainevaldkondadega.

Etlejate konkursid 

Konkursid toimuvad erinevatel kooliastemetel erinevatel aegadel. Konkursside võitjad osalevad maakondlikel etlejate konkurssidel.

Eesmärk: 

õpilastele on loodud tingimused loovuse ja ande arendamiseks.

Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: 

toetab väärtuspädevuse kujundamist (õpilane oskab ilu märgata ja hinnata). Läbivatest teemadest on etlejate konkurss seotud kultuurilise identiteediga (õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust). Etlejate konkurss on lõimitud eesti keelega.

Aktused

1. septembri avaaktus

Eesmärk: 1. klassi õpilaste vastuvõtt kooliperre, õpilased oskavad väärtustada kooli traditsioone.

Kooli sünnipäeva aktus .

Eesmärk: õpilased väärtustavad oma kooli, tunnevad kooli ajalugu, tunnetavad oma kooli tunnet.

Vabariigi aastapäev

Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada oma isamaad ja kultuuritraditsioone.

Lõpuaktus

Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada kooli traditsioone ning analüüsida enda tugevusi ning nõrkusi.

Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: 

aktustega aidatakse kaasa mitmete pädevuste kujunemisele. Väärtuspädevus – õpilane tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane  on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. 

Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Ning samuti kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Riiklikud ja rahvusvahelised projektid

Eesmärk:

1. kooli traditsioonide väärtustamine;

2. kooli arengukava ja õppekava eesmärkide saavutamise toetamine, sh pööratakse erilist tähelepanu läbivate teemade käsitlemisele;

3. projekti/ürituse tegevused arendavad nii õpilast kui ka õpetajat;

4. tegevuste rakendamisse kaasatakse laiaulatuslikult õpilasi, kooli töötajaid ning lapsevanemaid ja koostööpartnerite erialaspetsialiste.

Kool toetab õpilaste ja õpetajate osalemist projektides, olümpiaadel, konkurssidel, võistlustel ja osutab kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.

Põhikooli III kooliastme loovtöö

Õpilased saavad loovtöö teemat valides keskenduda ühele või mitmele läbivale teemale;

Kooli valikained

Liiklusõpetus

STEM

Informaatika

Ettevõtluspetus

Rahvatants