Õpilaste eest vastutavad küll lapsevanemad, aga lastele on vaja juhiseid anda neile arusaadavas keeles. Praegu on koolides pigem see suhtumine, et laps on vanema oma ja ta peab ise teda instrueerima, samas kui kool küsib temalt luba andmete kasutamiseks või tutvustab reegleid. Vanem aga ootab, et kool seletab lapsele ära kõik nüansid, mis teda puudutavad. Selline palli edasi-tagasi loopimine loob olukorra, kus lapsed ei ole tegelikult teadlikud oma õigustest või sellest, mida nende andmetega tehakse.
Laps ja lapsevanem peavad teadma:
§ Milleks lapse andmeid kogutakse. Näide: pildistatakse klassis toimuvat, et lisada kooliveebi uudise juurde õppetööd illustreeriv pilt.
§ Kellega andmeid jagatakse Näide: laulupeo korraldajatega, et teada anda, kes osaleb laulupeol.
§ Kuidas õpilane saab oma andmeid vajadusel täiendada. Näide: kui telefoninumber on muutunud, siis kuidas edastada ürituse korraldajale uus number.
§ Kui kaua andmeid säilitatakse (millal need kustutatakse). Näide: õpetajale saadetud e-kiri kodutööga kustutatakse hindamisest alates kahe nädala pärast.
§ Kuidas saab andmete jagamisest loobuda. Näide: õpilane ei soovi jääda jõulupeo ülekandes video peale – kus ta peaks sel juhul istuma.
§ Kuidas saab või ei tagasi võtta andmete kasutamise luba. „Luba kasutada“ on kirjalik dokument ja kui see luba tagasi võetakse, siis edaspidi tehtud avaldamine oleks lubamatu.
Õpetaja/kool peab teadma:
§ Laste andmete kasutamiseks on vaja tihti vanema luba ja seda on võimalik alati tagasi võtta. Kui vanema luba puudub, siis lapse andmeid kasutada ei või. Näiteks: kõikide laste kunstitööd pannakse kooli galeriisse, aga sinna ei tohi üles laadida töid ja andmeid, mille kohta puudub luba.
§ Suuliselt antud luba kehtib ainult nii kaua, kuni teine osapool on sellest teadlik ja seda kinnitab. Kui õpetajal pole kirjalikus taasesitatavas vormis tõendit loa andmiseks, siis on vaidluse korral õigus nõrgemal osapoolel ehk vanemal, kes väidab, et temalt pole seda luba kunagi küsitud.
Näide: õpilane lubas õpetajal näidata oma koolitööd teistele õpilastele või osaleda näitusel oma kunstitööga, aga mõtles siis ümber. See on kahe inimese kokkulepe, mis sõltus usaldusest. Õpetaja oleks pidanud antud olukorras küsima kirjaliku luba lapsevanemalt.
Loe lisaks: Märka Last 2022, Andra Siibak Laste privaatsusõigus andmerikkas maailmas
ja Abiks koolidele – GDPR ja andmete kaitse kontrollküsimustik.