Embedded Files
Selleks et mõista, kuidas tekivad andmed ja mida nendega tehakse, tuleb uurida andmete elukaart.
Andmete elukaar koosneb kuuest etapist:
§ Andmete kogumise planeerimine – see võimaldab luua süsteemi, kuidas andmetega ringi käia. Näiteks kui soovitakse koguda küsitluse teel isikuandmeid, siis tuleb selleks enne luba küsida.
§ Kogumine või loomine – selle käigus tekib uus andmete kogumik. Luuakse andmete struktuur, nimetatakse fail(id), järgitakse andmete uuendamise versioone jne. Kui eelmises etapis on läbi mõeldud, kuidas andmeid hoiustatakse, siis nüüd luuakse selleks koht. Andmed peavad olema säilitatud turvaliselt, lähtudes kolmes põhimõttest. Konfidentsiaalsus: neid näeb ainult see inimene, kellel on selleks õigused. Ligipääsetavus: neid saab muuta ainult see inimene, kellel on selleks luba. Terviklikkus: need peavad olema õiged ja uuendatud.
§ Analüüs ja koostöövahendid – võimaldab andmeid töödelda, nende baasilt uut teadmist luua, aga enne seda on vaja andmed puhastada ehk korrastada. Andmete töötlemiseks tuleb neid vahel mitmes keskkonnas avada, teiste andmetega kokku panna, jagada teiste kasutajatega või neid edastada. Andmeid saab ka visualiseerida. Turvalisuses kehtivad samad nõuded.
§ Andmete hindamine ja arhiveerimine – andmetele pannakse külge intellektuaalse omandi õigused; kui andmeid enam ei kasutata, siis need arhiveeritakse. Turvalisuses kehtivad samad nõuded.
§ Avalikustamine – andmeid saab jagada näiteks avalikes baasides. Turvalisuses kehtivad samad nõuded.
§ Taaskasutus – andmeid saab uuestu kasutada järgmistes tegevustes, kui selleks on olemas luba. Turvalisuses kehtivad samad nõuded.
§ Andmete kustutamine ja hävitamine – vahel andmeid ei arhiveerita, vaid kustutatakse. Vahel juhtub ka, et need hävinevad.
Koolid puuduvad andmetega kokku iga päev. Suurimad mured on siin järgmised:
§ andmete turvaline kogumine: kellel on õigus andmeid koguda; kas neid kogutakse miinimumprintsiibist lähtuvalt; kas andmesubjekti on teavitatud sellest, mille jaoks andmeid kogutakse, kuidas neid kasutatakse ja hoiustatakse ning millal need hävitatakse; kas keskkond, kus andmeid kogutakse, on selleks sobilik ja turvaline;
§ kogutud andmete turvaline hoiustamine ja jagamine: kes saavad andmete kogumisele ja hilisemale hoiustamisele ning töötlemisele ligi; kas neil on selleks vajalikud õigused; kas keskkond, kus andmeid hoiustatakse, on turvaline;
§ andmete õigsus: kas andmed kehtivad ehk on uuendatud;
§ andmete korduvkasutamine: kas kogutud andmeid kasutatakse ka muuks otstarbeks, kui need algselt loodi või koguti;
§ arhiveerimine ja kustutamine: kui andmeid enam ei vajata, siis mis neist edasi saab.
Selleks et aru saada, kuidas koolis võivad asjad andmetega untsu minna, uuri selliseid juhtumeid ja loe vastavat arutelu.
Lisalugemiseks andmetest:
Kadi Lubi ja Aive pevkur: igal inimesel on vaja uuringus osalemise tarkust (ERR, 2021)
Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Andra Siibak (TLÜ, 2020)
Page updated
Google Sites
Report abuse