Kliimakohvikute päev 2025

Teisipäeval, 25. novembril toimus Keila Koolis Kliimakohviku päev gümnasistidele. 

Mis on kliimakohvik? 

Kliimakohvik on avatud ja mitteametlik vestlusruum, kus inimesed saavad: jagada oma mõtteid, ideid, muresid ja lahendusi kliimateemadel, kuulata esinejaid ja eksperte ning algatada uusi ideid ja ühistegevusi.

Päev algas gümnasistidel loenguga aulas, mida andis Kliimaministeeriumi nõunik Maris Arro. Ta rääkis kliimasoojenemisest ja selle mõjudest inimkonnale, loomadele ja muule elusloodusele, jagas statistikat kliimamuutuste toimumisest erinevate riikide ja aastate lõikes ning jagas viise, kuidas enda elus teha muutusi, mis kliimasoojenemisele kaasa ei aitaks.

Teise ja kolmanda plokki ajal toimusid töötoad, mida oli lausa 12 erinevat. Töötubade kirjeldused ja gümnasistide enda arvamused töötubade kohta on järgmised:

1. Anete Altrov „Kliimamuutuste mõistmisest tegudeni“ (Loodusmuuseumi programm, läbi 2 ploki)

Õpiti kliimamuutustega kaasnevaid looduslikke ja sotsiaalseid protsesse mõistma ning võimestati teineteist lahenduste suunas samme astuma. 

Töötoa esimeses osas toimus süstemaatiline õpe kliimamuutuste lahti mõtestamiseks. Selle väljund on praktiline ja loominguline – valmis plakat, mis kujutas erinevaid kliimamuutuste põhjustatud looduslikke ja sotsiaalseid protsesse. Töötoa teises pooles arutati selle üle, kuidas need protsessid meid endid mõjutavad ja mida me ise ära teha saame.

Abiturinedi Alisa Ivanovna kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Mina külastasin Anete Altrovi töötuba "Kliimamuutuste mõistmisest tegudeni". Töötuba jagunes kaheks osaks, kus esimeses pooles tutvusime kliimamuutuste põhjustega ja koostasime Climate Fresk kaartidega plakati, mis näitas erinevate kliimamuutuste käiku. Teises pooles analüüsisime enda suhtumist sellesse teemasse. Panime kirja ja jagasime oma mõtteid kõigiga, mis on meie arust kõige olulisem asi, mida inimesed saaksid teha, et ennetada kliimamuutusi. Lisaks sellele jagasime ka mõtteid, kuidas saaksime meie muuta enda harjumusi, et vähendada mõju kliimamuutusele. Töötuba andis hea ülevaate, kuidas kõik on seotud kliimaga. Mulle meeldis see töötuba, sest see pani mind mõtlema sügavamalt sellele, kuidas saaksin ka mina aidata leevendada muutusi. Aitäh töötoa läbiviijale, kes oli oma töös väga innukas. Mulle väga meeldis!

2. Enri Uusna „Disainime tulevikku“ (Loodusmuuseumi programm)

Globaalsete kliimamuutuste üheks otseseks tagajärjeks on ekstreemsete ilmanähtuste sagenemine ja intensiivistumine. See töötuba keskendus sellele, kuidas nendega hakkama saada. Töötoa esimeses pooles lõid õpilased mõttekaardi ilmanähtuste erinevatest tagajärgedest. See ülesanne toetas süsteemse arusaama kujunemist ekstreemsete ilmanähtuste mõjust loodusele, infrastruktuurile, majandusele ja kultuurile. Kui kaugele võivad ulatuda näiteks intensiivse vihmasaju tagajärjed? Peale mõttekaardi koostamist püüti leida lahendusi tekkinud väljakutsetele või uuritakse, milliseid võimalusi need endaga kaasa toovad. Töötoa lõpuks disainiti T-särk sõnumiga, mis negatiivset kliimamuutuste tagajärge kas leevendaks või positiivset võimendaks.

Gümnasisti Georg Marten Kokseri kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Osalesin "Disainime Tulevikku" töötoas, kus tegime ilmanähtuse kohta mõttekaarti, tegelesime imaga seotud probleemide käsitlemise ja nende üle arutlemisega ning lõpuks tegime  ilmanähtusest T-särgi.

3. Nele Mets "Kliimamuutused ja tunded" (Peaasi.ee koolitaja)

Kliimamuutused puudutavad meid kõiki mitte ainult faktide ja uudiste tasandil, vaid ka emotsionaalselt. Üha sagedamini kogevad inimesed kliimamuutustega seotud tundeid nagu ärevus, kurbus, viha, süü- või abitustunne. Need reaktsioonid on loomulik vastus teadmisele, et meie maailm on muutumas. Töötoas käsitleti, kuidas kliimamuutused mõjutavad meie tundeid, seda kuidas tunded ja mõtted on omavahel seotud, ning õpiti praktilisi viise enda heaolu toetamiseks. Kokkuvõttes arutleti, kuidas hoida tasakaalu, toetada iseennast ning leida lootust ja tegutsemisjõudu. 

Abituriendi Karmel Jano kokkuvõte ja hinnang töötoale: 

Käisin töötoas “Kliimamuutused ja tunded” mida viis läbi Nele Mets. Kliimamuutused võivad tekitada igasuguseid tundeid, näiteks kurbust, viha ja hirmu, mis on seotud meie mõtetega ja kogemustega. Töötoas kasutasime tunneteratast, et paremini mõista erinevaid emotsioone ja selliseid nähtusi nagu kliimaärevus ja ökolein. Rääkisime, et kuigi tundeid valida ei saa, saame õppida neid märkama ja paremini mõistma. Õppisime ära tundma, kas mõte on toetav või mitte ning tutvusime ka tugevate tunnetega toimetulemismeetoditega. Hea enesetunde hoidmiseks soovitati “vaimse tervise vitamiine”, mida saab teha ka looduses ja mis toetavad nii meid kui ka keskkonda.

4. Erki Haavasalu ja Raili Haugas "Vürtsikas süsinik" (Keila Kooli õpetajad)

Töötuba algas sissejuhatusega, kus arutleti kasvuhoonegaaside kliimat soojendava mõju üle ja uuriti kasvuhoonegaase tekitavaid ja siduvaid protsesse. Osalejad said hinnata oma süsinikujalajälje suurust ja võrrelda seda Eesti keskmisega. Võrreldi ka erinevate rahvaste jalajälgi. Viimaks pandi end proovile teemakohase teooria mõistmisel ja lihtsamate ülesannete lahendamisel. 

Abiturinedi Hans Kristjan Keevalliku kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Käisin töötoas „Vürtsikas süsinik“, mida viisid läbi Erki Haavasalu ja Raili Haugas. Töötuba algas sissejuhatusega, kus meile räägiti kasvuhoonegaaside kliimat soojendavast mõjust ja uurisime kasvuhoonegaase tekitavaid ja siduvaid protsesse. Saime hinnata oma süsinikujalajälje suurust ja võrrelda seda Eesti keskmisega. Töötoa teises pooles lahendasime nn põgenemistuba, kus meil tuli lahendada kiiruse peale erinevaid ülesandeid süsiniku kohta. Ülesanneteks olid erinevad arvutusülesanded ja otsustamine, kas väited on tõesed või väärad. Töötuba oli hästi läbimõeldud ja huvitav.

5. Maarika Männil ”Looduse kaubamaja, avatud 24/7”.(MTÜ Loodusele Lähemale)

Oleme kõik selle kaubamaja püsikliendid, mõned teadlikult, mõned mitte. Mida me sealt igapäevaselt saame? Kas teame, mis on nende „kaupade“ hind? Kuidas kliimamuutused mõjutavad meie „kaubavalikut“ ja selle kättesaadavust?
Õpitoas tutvuti looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenustega, tänu millele on elu Maal olnud jätkusuutlik miljoneid aastaid. Need hüved teevad ka inimese elu planeedil Maa võimalikuks. Looduse hüved on aluseks meie majanduslikule, kultuurilisele kui sotsiaalsele keskkonnale. Rühmatöödes mõtestati elus ja eluta looduse seoseid, elurikkuse ja toiduvõrgustiku rolli üle kestlikkuse tagamisel, ökosüsteemi aineringes elusolendite koostöö üle. Saadi kehastuda tolmeldajaks ja pildistada ennast koos oma päevase hapnikuvaruga. Nähti fotosünteesi mitmekesist panust enda ellu.

Gümnasisti Kris Joasoone kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Käisin töötoas "Looduse kaubamaja", seal näidati meile 7 erinevat töölauda milleks olid: vee hinnad preagu ja umb 5a tagasi, fotosüntees, räägiti orgaanilistest ainetest, kuidas need tekivad ja mis on nende alguspunkt. Õpetati kuidas inimtöötlus muudab orgaanilise aine kuju ja struktuuri, millel pole võimalik enam tagasi algvormi pöörduda, näidati toidupüramiidi putukate versiooni, need kes püramiidi kõige all olid, on kõigi poolt saagiks, tipus oli tippkiskja. Räägiti mitu liitrit hapnikku inimene päevas vajab, tuli välja, et 550L ning kui kaua saab inimene elada hapnikuballooniga, mis on 10L kokkupressitud õhust 2.3 ruutmeetriks, sellega saab inimene elada umbes 4 päeva. Räägiti nektarist ja kuidas see õitsvatele taimedele tolmlevaid mesilasi meelitada aitab, mis on abiks taime paljunemisel. Kuidas töötab looduslik "recycling", väljaheitest tuleb huumus, mis läheb mulda, mille käigus eraldub vesi ja mineraalained, mis omakorda on väetis taimedele, taimed saavad sellest energiat, see rohetaim tekitab fotosünteesi, mille tõttu on siis hapnikku või loomadele vilja, mis selle taime kasvamisprotsessis tekib, mille tõttu saab loom uue väljaheite teha. Oli sisutihe ja õpelik!

6. Dan Toma "Parliament debate simulation" (Mondo vabatahtlik Rumeeniast Erasmus+ projektiga)- inglise keeles

This workshop combined environmental law, political debate, and teamwork in a creative and interactive way. Through a simulation of a parliamentary environmental committee, students experienced how laws are proposed, debated, and modified before approval. The activity helped young people understand the role of public authorities, political parties, and civic participation in shaping environmental policies. 

(See töötuba ühendas keskkonnaõiguse, poliitilise debati ja meeskonnatöö loomingulisel ja interaktiivsel viisil. Parlamendi keskkonnakomisjoni simulatsiooni kaudu kogesid õpilased, kuidas seadusi enne vastuvõtmist esitatakse, arutatakse ja muudetakse. See tegevus aitas noortel mõista avaliku võimu, erakondade ja kodanikuosaluse rolli keskkonnapoliitika kujundamisel. 

Abituriendi Kristo Miikael Zujevi kokkuvõte ja hinnang töötoale:

25. novembril osalesin Kliimakohviku päeval, kus käisin töötoas, mida juhendas Rumeeniast pärit Mondo vabatahtlik Dan Toma Erasmus+ projekti raames. Päev oli väga teistsugune tavalisest koolipäevast, sest sain ise aktiivselt kaasa rääkida, arutada ja uusi asju proovida.

Esimene töötuba oli Dan Toma „Parliament Debate Simulation“. Selles mängisime, et oleme ühe kujuteldava riigi parlamendis. Meid jagati viide erinevasse parteisse ja igal parteil olid oma arvamused ja eesmärgid. Meie ülesanne oli arutada, milliseid keskkonnaotsuseid riigis teha ja kuidas rohepööret läbi viia. Kõige rohkem vaidlusi tekitas mõte rajada linna ümber rohevöönd. Mõned parteid pidasid seda väga oluliseks looduse ja inimeste tervise jaoks, teised aga kartsid, et see võib kahjustada majandust ja võtta ära töökohti.

Arutelud muutusid kohati päris tuliseks, sest inimesed kaitsesid oma seisukohti väga tugevalt. Samas oli huvitav näha, kuidas lõpuks suudeti ikkagi kokku leppida. Jõudsime kompromissile, et rohevöönd rajatakse, aga teatud muudatustega, et see oleks võimalikult paljudele sobiv. Sellest sain aru, kui raske on teha otsuseid, mis mõjutavad paljusid inimesi, ja kui oluline on osata teisi kuulata. Töötuba tekitas huvi tulevikus natuke rohkem kliimapoliitilistesse teemadesse süüvida.

7. Florin Mondoc "Ethics and Environmental Impact of AI" (Mondo vabatahtlik Rumeeniast Erasmus+-ga)- inglise keeles

This workshop combined Artificial Intelligence, debate elements, and environmental protection information. The workshop helped young people to get a better overview about what is A.I., about how many resources it takes for it to function and how to use it efficiently and ethically.

(See töötuba ühendas tehisintellekti, debati elemente ja keskkonnakaitsealast teavet. Töötuba aitas noortel saada parema ülevaate sellest, mis on tehisintellekt, kui palju ressursse selle toimimiseks vaja läheb ning kuidas seda tõhusalt ja eetiliselt kasutada.

Gümnasisti Mariann Reisi kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Töötoa esimeses osas rääkisime AI kasutamisest ja selle eetilistest aspetidest nii arendajakorporatsioonide kui ka Ai kasutajate vaatavinklist. Arutasime gruppides AI ohutuse ja ohtlikkuse, AI laialdase kasutamise pikaajaliste tagajärgede ja AI tuleviku üle. Saime teada erinevate AI vestlusrobotite tööpõhimõtete erinevused. Jutustasime AI päringute ja juturobotite kasutamise mõjust keskkonnale ja selle kahjulikkusest ookeanivetele ning selle süsinikemissioonide väljapaiskumise mahust. Arutlesime, kuidas individuaalsel tasemele hoida loodust AI kasutamist piirates ja riigipoolsete regulatsioonide jõustamise plussidest ja miinustest. Jagasime mõtteid klassiga ja arutasime oma arvamusi lektoriga. Töötoa teises osas tegime praktilise ülesande viies grupis. Moodustasime neli 2-3 minutilist kõnet AI ja keskkonna kohta. Esimene grupp kasutas kõne koostamiseks ChatGPT abi, teine grupp Gemini AI abi, kolmas interneti abi ja neljas tegi kõne oma peaga. Viies grupp hindas kõnesid. Töötuba oli huvitav ja hariv ning väga silmaringi avardav.

8. Kadri Lember "Mesikangas ja paberkoti uuskasutus" (Keila Kooli õpetaja)

Mesikangas on mesilasvaha ja männivaigu seguga immutatud puuvillane riidetükk, mida saad edukalt kasutada toidukile või paberkoti asemel toidu pakkimiseks ( nt koolipuhvetis võib saiakese selle vahele panna) või anumate katmiseks. Kestab 6-10 kuud, siis võid uuesti vahatada või sobib ka kompostrisse ja põletamiseks. Lisaks mesikangale anti ka paberkottidele uue elu.

Abituriendi Kaspar Lalli kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Töötoas sukeldusime jätkusuutlikku maailma, kus õppisime valmistama looduslikku alternatiivi tavalisele toidukilele ehk mesikangast. Alustasime õigete materjalide valimisest, kus kasutasime puuvillast kangast ja puhast mesilasvaha.

Riivisime mesilasvaha ära, et seda kergemini kanga peale ühtlaselt jaotada. Panime kanga ligikaudu 75-kraadisesse ahju, et sulav vaha immutaks kanga, jälgides hoolikalt, et vaha jõuaks sügavale kiududesse, muutes materjali vastupidavaks ja vett tõrjuvaks. Lisaks valmistamisele rääkisime ka hooldusest, kus saime teada, et mesikangast tuleb pesta vaid jaheda veega ja hoida eemal kuumusest, et see kestaks ligi aasta. Meil oli ka võimalus meisterdada vanadest paberkottidest väike komps oma mesikangale. Töötoa lõpuks oli kõigil valminud isiklik, meeldivalt lõhnav ja antibakteriaalsete omadustega toidukate, millega astuda sammuke lähemale keskkonnasäästlikumale eluviisile.

9. Eliko Kõiv "Uued tuuled saareriigis" (Keskkonnaamet, Keila Kool)

Saadi osa rollimängust, kus õpiti tundma valitud teemasid (ressursside jaotus ja vastastikune sõltuvus; kliimaõiglus; sotsiaalne ebavõrdsus), kehastudes tegelasteks kokkulepitud loos ja maailmas, et lahendada teatud probleem või jõuda eesmärkideni.

Mäng juhtis tähelepanu kliimamuutustele, majanduslikule tasakaalule, ületarbimisele ja ebavõrdsusele. Eesmärgiks oli suunata mõtlema erinevatest otsustest, millest sõltub nende kogukonna tulevik. Samuti pani mäng mõtlema, et otsuste taga võivad sageli olla üksikisikute soovid ja eesmärgid (märgitud rollikaartidele). Mäng näitlikustas, kuidas erinevad kogukonnad on kliimamuutuste kontekstis sunnitud kohanema uute oludega ning teatud gruppide vahel tekib kliimamuutuste tulemusena ebavõrdsus.

Gümnasisti Robin Tominga kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Meil toimus töötuba “Uued tuuled saareriigis”, kus terve klass mängis ühist strateegiamängu. Meil oli kujuteldav saar erinevate küladega – näiteks kalamehed, lambakasvatajad, käsitöölised, metsnikud ja õunakasvatajad. Igas voorus pidime koos otsustama, milline küla saab juurde maad, et oma tegevusi laiendada. Maad juurde saanud küla teenis sellega rohkem raha. Pärast nelja vooru võitis mängu see küla, kes oli kogunud kõige rohkem hääli ja seega edu. Mäng oli väga äge!

10. Siivi Holmberg "Kliimamuutuste mõju majandustegevustele" (Keila Kooli õpetaja)

Rollimäng kliimamuutuste mõjust majandustegevustele aitas õpilastel paremini mõista, kuidas äärmuslikud ilmaolud eri majandustegevusi mõjutavad. See õppematerjal rikastas tundides kasutatavaid õpitegevusi, tutvustades õpilastele erinevate eluviiside ja majandustegevuste võimalikkust Eestis kliimamuutuste valguses. Rühmades analüüsiti kliimamuutustega seotud mõjude (nt sagenenud tormid või suvised kuumalained) ulatust majandustegevusele ja erinevatele eluviisidele. 

Abituriendi Enrico Petersoni kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Osalesin kliimakohvikus, see oli põnev ja uus kogemus, kuidas rohelisemalt mõelda. Käisin “Kliimamuutuste mõju majandustegevustele", mida viis läbi Siivi Holmberg. Mängisime rollimängu, kus kujutasime ennast ettevõtjatena ja arutasime, kuidas ja millised kliimategurid meie äri kõigutavad ja proovisime lahendusi leida. Kokkuvõttes oli väga tore päev ja ma tänan õpetaja Inga Kangurit, et sellise projekti meie koolis läbi viis.

11. Lisett Luik “Süsinik metsades: puu otsas kasvav raha?”(iduettevõtte Arbonics OÜ asutaja)

Kuidas toimib süsinikukrediitide turg? Miks investeerivad ettevõtted nagu Microsoft ja Google kümneid ja sadu miljoneid süsinikueemaldusse? Mis on sellel kõigel pistmist AI-ga? Ja mida arvavad, võidavad või kaotavad selle turu asjaosalised: ostjatest ettevõtted, metsa kasvatavad maaomanikud, looduskaitsjad, poliitikud ja ametnikud, ning meie planeet ise?

Abituriendi Ralph Saaremetsa kokkuvõte ja hinnang töötoale:

Rääkisime puudest ja nende tähtsusest suurtele firmadele, tegime rollimängu, kus oli viis osa ja igal osal oli oma nõuded: Maaomanikud: suured kulud ilma tuludeta; raiekeeld, Kohalik omavalitsus: metsandusettevõtte pankrot, Looduskaitse: Täielik lageraie, Microsoft: krediitide puudumine, Metsaettevõte: ühtegi tegevust ei tehta. Õppisin asju, mida varem ei teadnud.

12. Kaari Uibomägi “ Kuidas loomad kliimamuutustega toime tulevad?” ( Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist)

Töötoas uuriti, millised loomaliigid suudavad kiiresti muutuvas maailmas kohaneda ja millised jäävad hätta. Vaadeldi, milliseid abinõusid on loodus liigi hävingu vältimiseks rakendanud ning kuidas kliimamuutused mõjutavad loomade elu ja käitumist. Kui kaugele on loomad üldse võimelised arenema, enne kui kohanemisvõime piir saab nähtavaks ehk ohjad haarab paabulinnuefekt.

Gümnasistide Käsper Oll ja Siim Grossi kokkuvõte ja hinnnag töötoale:

Me osalesime töötoas “Kuidas loomad kliimamuutustega toime tulevad”, kus Kaari Uibomägi tutvustas osalejatele erinevaid loomi ja nende omadusi, mis aitavad neil elus hakkama saada.  Gruppides tutvustasime enda looma eripärasid teistele. Pärast seda, rääkis Uibomägi, kuidas erinevad kliimamuutused mõjutavad loomade elu ning mis tagajärjed tekivad. Lõpus pidime samade gruppidega selgitama teistele, kuidas meie loom kohaneb kliimamuutustele. Saime teada huvitavaid fakte erinevate loomade kohta, nagu näiteks, elevandil on väga hea mälu ning jääkarude karvkate on läbipaistev.

Päeva lõpetas paneeldiskussioon kliimateemadel, enda arvamuse andsid oma ala asjatundjad, gümnasistid ning linnakodanikud. Paneeldiskussioonist võtsid osa Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist Kaari Uibomägi, Keila linna abilinnapea Inge Angerjas, Tallinna linna ruumilise planeerimise koordinaator Cecilia Eero, Keila Kooli raamatukoguhoidja, pereisa ja linnakodanik Priit Siig, Keila Kooli õpilasesinduse asepresident Emma-Mia Kübard ning abituriendid Mitro Lyra ja Koit Kukk. Arutati keskkonnaküsimuste üle ning avaldati arvamust tuleviku parandamise osas.

Kliimakohviku päev pani kõik noored mõtlema kliimamuutuste ja meid ümbritseva keskkonna peale. Saime aru, et meie igapäevased harjumused ja tarbimismudelid, kuidas me liigume, mida ostame ja kuidas loodusega ümber käime, mõjutavad keskkonda rohkem, kui me arvatagi oskame. Teame nüüd, kui suurt rolli mängib innukas prügi sorteerimine, raiskamise minimeerimine ja looduse suhtes hoolivam olemine.

See päev andis meile uusi teadmisi ja pani rohkem huvituma elurikkuse hoidmisest ning sellest, mida saame ise korda saata, et maailm oleks parem.

Toonitati seda, et noorte seas juurdunud mõtteviis, et mida meie küll üksi hakkama suudame saata, on vale ning muutus algabki üksikindiviidi tasemelt. Kõik peavad panustama väikse osa, vaid nii saame me muuta maailma, hoida ära kliimakatastroofe ja vähendada juba tekkinud kahjusid.

Täname Keila Kooli bioloogiaõpetaja Inga Kangurit kliimakohviku korraldamise koordineerimise eest, Keila linna abilinnapead Inge Angerjat projekti kirjutamise eest ning Rohelise Kooli töörühma õpilasi ja gümnasiste ürituse sujuva läbiviimise eest!