PRIA toetusega projektis osalemine

PRIA projektis osalemise kokkuvõte.

Tänu PRIA koolikava toetavate meetmete abile õnnestus sel kevadel paljudel õpilastel tutvuda  toidu tootmisega.

Aprilli viimasel nädalal läks projekt lahti- käised kääriti üles ja kummikindad tõmmati kätte! Pargimaja 5.klassid tegid õpetaja Marju Rajaste juhendamisel hapukapsast. Alustuseks kõik ise riivisid või hakkisid noaga hästi peenelt kapsast ja porgandit . Seejärel lisati soola ja soovijad ka köömneid ning siis järgnes mudimine ja muljumine nii, et köögiviljadest mahl väljas. Kapsas tambiti purki ja võeti koju kaasa koos õpetaja täpsete juhenditega. Kapsapurk tuli kodus panna sooja kohta hapnema, et see siis 3-4 päeva pärast, kui aktiivsem mullitamine möödas ja köök mõnusat hapukat lõhna täis, külmkappi tõsta ja iga toidukorra juurde ampsata. Kuna Kadarbiku talust toodud kapsast ja porgandit oli üksjagu, siis said mõned klassid veel kapsategu proovida.

Õpilased tegid huviga kaasa ja neile protsess meeldis. Paljudele meeldis tegevus, aga nad ei saanud aru, miks nad seda tegema peaksid. No ikka selleks, et aru saada, kuidas hapukapsas jõululauale või salatisse jõuab ja et oskused põlvest-põlve edasi läheksid. Liiatigi on hapendatud kapsas väga vitamiinirikas ja maitseb hästi ka meie kõhubakteritele, kes siis omakorda meil endil tuju heaks teevad.

Hapendamise kunst tasub endale selgeks teha. See on üks parimaid, lihtsamaid ja odavamaid koduseid ravimeid, mis on kümneid kordi parem kui mõni toidulisand. Lisaboonuseks on see, et erinevalt külmutamisest ja kuumutamisest ei lähe säilitamiseks energiat vaja. Siinkohal peab ütlema, et ka Pargimaja õpetajad õppisid hilissügisel hapendamise selgeks, mõni üksik oli sellega varem kokku puutunud. Enamus kodudes pisteti hapukapsas muidugi juba enne jõule nahka.

õp Pilvi Kula:

Keila Kooli 2. klasside õpilased külastasid Kadarbiku köögiviljatalu. Õppekäigu alguses said kõik endale selga kitlid ja mütsid ning seejärel suunduti tutvuma erinevate köögivilja töötlemise tsehhidega. Õpilastele näidati erinevaid protsesse, mis kaasnevad mahlade, salatite, hapukapsa, aurutatud peetide ja beebiporgandite tootmise ning pakendamisega.

Lastele tutvustati, kuidas toimub porgandite puhastamine ja sorteerimine suuruste kaupa ning kuidas valmivad beebiporgandid. Samas ruumis, kus pakendatakse beebiporgandeid, toimus ka peetide aurutamine, jahutamine ja pakendamine.

Õpilased nägid, kuidas kapsast puhastatakse, riivitakse ja pannakse hapnema. Tutvustati lähemalt hapukapsa tegemise protsessi ning toodi välja, et kõige rohkem on loomulikult jõulude ajal hapukapsa järgi nõudlust.

Köögiviljamahla ja smuutide pakendamise ruumis räägiti, kuidas mahla valmistamise protsess välja näeb. Vaadeldi valmis mahlade pakendamist ning seejärel näidati masinat, millega pressitakse mahla.

Külastuse lõpus said kõik degusteerida Kadarbiku talu toodetud mahlu ja smuutisid. Erinevate jookide hulgast osutus paljude laste lemmikuks mango-banaani-õunamahl.

õp Mirjam  Pärtel :

Sama õppekäigu tegid läbi ka 1.klasside õpilased, kes teavad nüüd, et beebiporgandid ei kasva peenral ja et hapukapsa tegemine "lõhnab" omapäraselt .

õp Inga Kangur:

7.klassid käisid Raplamaal mahetalus Männiku piimalambad OÜ. Näha, sööta  ja paitada sai erinevaid hobuseid, veiseid, alpakasid, lambaid, kanade ja partide tibusid. Peremees ja perenaine rääkisid huvitavaid jutte tõugudest ja nende pidamise eripäradest veel juurde. Lambapiima tooteid hetkel ei saanud, sest lambaste endi talled vajasid piima, küll aga maitsesid talu meiereis tehtud jogurt,  juust ja määre koos koduleivaga suurepäraselt. Juustu sai kaasagi ostetud ja kodustele maitsmideks viidud.

õp Leelo Tamkivi:

3.klassidel oli planeeritud õppekäik algselt Metsküla Piima farmi, aga sõrataudi kartuses seal ikkagi vastu ei võetud ja põllumajandustund sai peetud hoopis Harjumaa Muuseumis.

Muuseumis räägiti meile jüripäeva kommetest ja õppisime erinevaid talutöid. Tegime neid praktiliselt läbi. Kaalusime seemnekartulit, tegime koorest võid. tutvusime erinevate köögiviljadega. Saime teada, milliseid taimi vanasti taludes kasvatati ja mida praegu eestlased peavad oluliseks kasvatada. Tore töö oli maa kaevamine ja panime ka kartulid maha. Veel oli vaja suured naelad pakku taguda ning need sealt ka eemaldada. Tõsist rammu vajas kahemehesaega saagimine. Kõige lõpuks oli vaja kaelkookudega kaevust vett tuua ja pesulaual pesu puhtaks küürida ning kuivama panna.  Juba kuivanud pesu tuli pesukurikaga ka sirgeks saada. Kogu tegemisi saatis aga  "sigade" lauta ajamine. Päeva lõpetasime ahjust tulnud leiva söömisega, millele määrisime peale enda tehtud võid.

õp Liisi Viigisalu:

4.klasside õpilastel käis külas Eesti Piimandusmuuseum. Õpilased  said teada piimanduse ajaloost Eestis, vaadata erinevaid piimatoodete pakendeid. Kõik said osaleda või tegemises ja pärast söödi isetehtud või koos leivaga ära. Peale rüübati võist ülejäänud petipiima. Loomulikult said kõik proovida kätt lüpsmise alal.

Lastele meeldis väga. Kindlasti võiks neid veel külla kutsuda.

Suur tänu PRIA-le toetamast meie kooli õpilaste põllumajanduslikku haridust! Sellest projektist sai osa 879 õpilast! Allpool mõned meenutused käikudest.