Märtsi viimasel nädalal läks projekt lahti- käised kääriti üles ja kummikindad tõmmati kätte! Pargimaja 5.klassid (a, b, e, g) tegid õpetaja Marju Rajaste juhendamisel hapukapsast. Alustuseks kõik ise riivisid või hakkisid noaga hästi peenelt kapsast ja porgandit . Seejärel lisati soola ja soovijad ka köömneid ning siis järgnes mudimine ja muljumine nii, et köögiviljadest mahl väljas. Kapsas tambiti purki ja võeti koju kaasa koos õpetaja täpsete juhenditega. Kapsapurk tuli kodus panna sooja kohta hapnema, et see siis 3-4 päeva pärast, kui aktiivsem mullitamine möödas ja köök mõnusat hapukat lõhna täis, külmkappi tõsta ja iga toidukorra juurde ampsata. Kuna Kadarbiku talust toodud kapsast ja porgandit oli üksjagu, siis said mõned klassid veel kapsategu proovida.
Õpilased tegid huviga kaasa ja neile protsess meeldis. Paljudele meeldis tegevus, aga nad ei saanud aru, miks nad seda tegema peaksid. No ikka selleks, et aru saada, kuidas hapukapsas jõululauale või salatisse jõuab ja et oskused põlvest-põlve edasi läheksid. Liiatigi on hapendatud kapsas väga vitamiinirikas ja maitseb hästi ka meie kõhubakteritele, kes siis omakorda meil endil tuju heaks teevad.
Hapendamise kunst tasub endale selgeks teha. See on üks parimaid, lihtsamaid ja odavamaid koduseid ravimeid, mis on kümneid kordi parem kui mõni toidulisand. Lisaboonuseks on see, et erinevalt külmutamisest ja kuumutamisest ei lähe säilitamiseks energiat vaja. Siinkohal peab ütlema, et ka Pargimaja õpetajad õppisid hilissügisel hapendamise selgeks, mõni üksik oli sellega varem kokku puutunud. Enamus kodudes pisteti hapukapsas muidugi juba enne jõule nahka.
Fotodel 5. klasside õpilased tööhoos