Digikoristus 2025

KAS TEADSID? 

• Veebi andmemahukaim igapäevane tegevus on videopildi edastamine. Mida rohkem on videoid äpis, seda suurem on selle süsinikuheide. Suurim süsinikujalajälg on platvormidel nagu Netflix, äppidel nagu TikTok, Youtube ja Instagram. Enamus inimesi kasutab neid äppidena ja need on üles ehitatud nii, et tahaksime aina rohkem tarbida. Üks keskmine TikToki kasutaja tekitab aastas sama palju CO ² kui üks autosõit Tallinnast Tartu. Videote vaatamisel saab oma süsinikujalajälge vähendada, valides madalama resolutsiooni. 

• Fotode ja videote rohkust saab ära kasutada näiteks süvavõltsingute (deepfake) tegemisel, mille tegemine muutub lihtsamaks ja kättesaadavaks kõigile kui AI areneb. Mida rohkem ja valimatult endast visuaalset sisu üles paned, seda kergem on nende abil fotomanipulatsioone luua. 

• Keskmine maailma nutitelefoni kasutaja kasutab päevas umbes 10 äppi, telefonis on tal kokku kuni 30 äppi.

• Suured andmekeskused tarbivad Euroopas 2–3% terve ELi aastasest elektrienergia vajadusest. Need võivad töötada kuni 60% ajast „tühikäigul“, et hoida andmeid kättesaadavana 24/7. 

• Andmekeskustes hoitavat infot kasutab tehisintellekt ehk AI generaatorid. AI nõuab väga palju energiat ja aina uusi värskemaid andmeid – mida võimsam mudel, seda enam. 

• Iga paarikümne küsimuse peale „joob“ ChatGPT 0,5 l vett ehk värske põhjavesi kulub serverite jahutamiseks. Näiteks on ChatGPT-l hetkel üle 300 miljoni kasutaja nädalas. Seega tuleks ka AI-d säästlikult ja otstarbekalt kasutada, mitte niisama mängimiseks. 

• Ühe AI uue mudeli treenimine võib tekitada sama suure süsinikuemissiooni kui 5 autot kogu eluajal.

• Saates ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju ja jättes need postkasti alles, võrdub see iga aasta lõpuks autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 

• 2024. aastal saadeti maailmas ühes päevas 360 miljardi e-kirja, millest suurt osa ei avatud. E-postkastide sisusid hoiustatakse serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad samuti pidevalt energiat.

• Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab enamuse materjalidest uuesti kasutusse võtta.

 • Nutiseadmete tootmiseks kaevandatakse kuni 60 erinevat metalli, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse seadmete peaaegu kõigis osades. Paljud nendest materjalidest on taaskasutatavad, aga samas ka mürgised, seepärast ei tasuks seadmeid olmeprügisse visata ega koju seisma jätta. 

• Maailmas toodetakse üle 1 miljardi nutitelefoni aastas, nende tooraine kaevandamine omab suurt keskkonnamõju.

Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused veebis. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, ka ostud kaupluses ja jooksuring nutikellaga – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui neid ise jagame ja levitame, siis on see aktiivne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.