Mida teada veipidest

Elektroonilise sigareti ehk veibi käitlemine

• Elektroonilised sigaretid on tervise seisukohast suur probleem. Arvukaim tarbijate rühm on noored ja naised. 2021. aasta Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi oli viimase nelja nädala jooksul veipi tarvitanud 30% 14-15 aastastest ning 48% 16-18 aastastest õpilastest. 

• Elektrooniline sigaret ehk veip on väikeelektroonika seade, mis sisaldab liitiumioonakut, kas metall- või plastkesta, elektroonikat aurude tootmiseks ning lisaks mõned plastosad.

• Toode on ringlusesse võetav sisaldades lisaks liitiumile erinevaid väärtuslikke metalle, kuid raske ja kulukas käidelda. Ühekordsed elektroonilised sigaretid ei ole avatavad ega laetavad - sigaretid avatakse ühekaupa käsitööna kesta purustamise teel. Peab teadma, kuidas seda teha, sest kui akut vigastada, võib see põlema süttida.

• Tänu oma tuleohtlikusele arvatakse olevat sellega seotud viimasel ajal olnud arvukad prügilate põlengud.

• Kokku kogutakse umbes 5-6 % ametliku turu mahust, lisandub mitteametlik turg  (u 20% ametlikust mahust). Tagastuse hulga üle peetakse eraldi arvestust alles 2024. aastast, seega tagastuse maht on hinnanguline.

• Tagastada saab kas jäätmejaama, väikeelektroonika kogumiskohta või veipe müüvasse kauplusesse. Tagastada võib ka  patareide kasti, mis on tarbija jaoks mugavaim ja kättesaadavaim viis. Patareikastide probleem on lapsed, kes neid sealt korjavad ja lõpuni tarbivad.

• Kui veip satub loodusesse, siis aku käitub analoogselt tavalise akuga, ajapikku hakkab sellest leostuma erinevaid aineid, mis on mürgised. Nii suur veipide probleem looduses pole kui suitsukonidel, kust mürgised ühendid leostuvad koheselt ning koni ise laguneb plastkiududeks. Elektrooniline sigaret enamasti korjatakse selleks ajaks loodusest ära, kui ta lagunema hakkab, sest see võtab tänu tugevale kestale pikalt aega.

Mida on oluline teada veipide kohta?

• Elektroonilist sigaretti kutsutakse ka e-sigaretiks, e-suitsuks ja veibiks.

• Võimalusel tarbi e-sigaretti vähem. Kui aga tarbid, siis eelista korduvkasutatavat.

• Ära viska e-sigaretti tavalisse prügisse! E-sigaret on väikeelektroonika seade.

• E-sigaret sisaldab lisaks muudele materjalidele liitiumioonakut, mis on oma olemuselt patarei ning sisaldab keskkonnale hulganisti ohtlikke aineid. 

• Veibi akut on võimalik võtta taaskasutusse, ent toote käitlusprotsess on ütlemata keeruline, sest sigaret ei ole avatav ning aku seal sees plahvatusohtlik.

• Elektrooniliste sigarettide kokku kogumisel on probleemiks madal teadlikkus ja tagastamise keerukus.

• Kasutatud veip tuleb viia kas jäätmejaama, tagastada see kaupluse väikeelektroonika kogumiskasti või patareikasti või anda uue ostmisel vana müüjale tagasi.

• Vana e-sigareti peavad vastu võtma kõik e-sigarettide müüjad 1:1 põhimõttel. Ehk kui minna uut ostma, siis tühja peab müüja tagasi võtma.

• Samuti on kohustatud tühja veibi vastu võtma kõik väikeelektroonika kogumise kohustusega jaemüüjad. 

• Kuigi tegemist on väikeelekrtoonika seadmega, siis ka patareikasti pannes jõuab kasutatud toode õige käitlejani.

Väikeelektroonika kogumine ja käitlemine

Mis on (väike)elektroonikaseade?

Elektroonikaseadmed on kõik seadmed, mille kasutatamiseks on vaja elektrivoolu, patareisid või akusid, aga ka valgusallikad (elektripirnid) ja seadmete juhtmed. Näiteks:

• Kodumasinad – röster, föön, telekas, veekeedukann, tolmuimeja, triikraud, saumikser,  kuumaõhufritüür jne

• Patareide ja akudega mänguasjad – mängukonsoolid, puldiauto, robotid, droonid jne

• Aku ja elektritoitega tööriistad – trellid, hekilõikur

• Valgusallikad – LED lambid, luminofoortorud, säästulambid

• Meditsiiniseamded  –  termomeeter, inhalaator, vererõhuaparaat

• Suured seadmed – külmkapid, pesumasinad, kuivatid, boilerid jne

• Muud seadmed - elektriline hambahari, kellad, kaablid ja juhtmed, pikendusjuhtmed,  elektritõuks, kõrvaklapid, ruuter, kellad, adapterid, elektrooniline sigarett, mälupulk, akulaadija jne jne

Kui seade ei tööta elektriga/akutoitel, siis pole tegu elektroonilise seadmega (näiteks gaasipliit).

NB! Otsi seadmelt märgistust  ja sa võid kindel olla, et tegemist on elektroonikaseadmega.  Väga väikestel seadmetel ei pruugi märgistus olla seadme peal, aga kindlasti on ostupakendil.

Mida teha kasutu ja katikise elektroonikaseadmega?

• Vanad katkised seadmed saab tasuta viia kõikidesse jäätmejaamadesse. KÕIK VASTUSED, KUHU VIIA KASUTU ELEKTROONIKA LEIAD SIIT > KUHUVIIA.EE

• Väiksed elektroonikaseadmed vii suuremasse seadmeid müüvasse kauplusesse, isegi kui uut ei osta. Kui kaupluses ei ole kogumiskasti väljas, siis vii seade klienditeenindaja kätte.

• Nii väiksed seadmed, aga ka suured seadmed saab tagastada poodi, kui ostad uue sama liiki seadme (föön fööni, elektritõuks elektritõuksi vastu jne). 

• Veel töötavale ent mittevajalikule seadmele leia võimalusel uus kasutaja. 

Huvitavaid fakte ja  miks on elektroonika jäätmete ringlusse võtmine oluline ning mida saame teha elektrooniliste jäätmete probleemi lahendamiseks.

• Ära viska elektroonikat segaolmejäätmete hulka. Nii jõuavad seadmed jäätmetepõletuskeskusesse või prügilasse ladestamisele ja seadmetes sisalduvaid väärtuslikke materjale ei ole võimalik ringlusse võtta.   Kliimaministeeriumi korraldatud uuringu järgi moodustab Eestis 0,89% segaolmejäätmetest  väikeelektroonika. St ühe aasta jooksul visatakse segaolmejäätmetesse ca 2800 tonni elektroonikat. 

• Vii seadmed kindlasti eelpool toodud kogumispunktidesse. Eraldi kogutud elektroonika lammutatakse materjalideks ja suunatakse uuesti materjalidena ringlusesse.

• Seadmete ringlussevõtu kohta loe ka SIIT 

• Vaata ka ERRi saadet Mis värvi on majandus? jäätmete ringlusse võtmisest – tasub vaadata ära terve saade, aga kui nii palju aega ei ole, siis elektroonikajäätmete ümbertöötlemise kohta näeb alates 4:40 minutist.

• Eestis tegeleb elektroonikaseadmete tootjavastutusega kaks organisatsiooni – EES-Ringlus ja Eesti Elektroonikaromu