Eestis reguleerivad kalapüüki kalapüügiseadus ja kalapüügieeskiri ja nende alusel kehtestatud määrused ning kaitsealuseid liike käsitlev looduskaitseseadus. Nende seadustega on määratud millal ja kus ning milliseid kalaliike võib püüda.

Looduskaitsealuseid kalaliike on Eestis seitse: säga, tõugjas, harjus, võldas, hink, vingerjas ja atlandi tuur. Neist säga ja tõugjas on II kaitsekategooria liigid ning ülejäänud kuuluvad III kaitsekategooriasse. Kaitse alla võetud liikide püüdmine on aastaringselt keelatud. Õnge otsa või püünisesse sattunud kaitsealune kala tuleb elusana vette tagasi lasta.

Lisaks kaitsealuste liikide tundmisele tuleb paljude teiste liikide puhul järgida neile kehtivad püügikeeluaegu ja -kohti ning alammõõte. Nende näiteks vaatame järgnevalt haugipüügile kehtivaid piiranguid:

• Ühel isikul (välja arvatud kutseline kalur) on ühe ööpäeva jooksul lubatud püüda kuni 5 haugi

• Püütud isendid ei tohi olla väiksemad kui alammõõduks olev 45 cm

• Olenevalt veekogust, kehtivad haugi püügile järgmised keeluajad:

  • meres ei tohi haugi püüda 01.03-30.04

  • Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi haugi püüda 01.04-05.05

  • Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes ei tohi haugi püüda 15.03-30.04

Seega võib piiranguid olla päris palju. Lisaks tuleb muidugi jälgida, kas veekogus, kus soovitakse kala püüda, on see üldse lubatud? Näiteks on keelatud püüda paisudest kuni 100 m allavoolu ning mõnedes järvedes ja jõgedes on kalapüük üldse keelatud. Kala tohib püüda ka ainult lubatud püügivahenditega - keelatud on näiteks püük ahinguga, lõhkeainetega, mürgiga, tulirelvadega ja elektripüügivahendiga. Lubatud vahendeid peab samuti kasutama õigesti - näiteks on keelatud võrgupüügil võrguga sulgeda rohkem kui 1/3 veekogu laiusest.

Kalapüügi piirangud on vajalikud, et ei toimuks ülepüüki ja meie kalavarud ei väheneks. Et meil oleks kala, mida püüda ka tulevikus, on tähtis eeskirjade korrektne järgimine ja nende tundmine. Enne kalapüügile minekut kontrolli alati, kas plaanitav püügiviis on antud kohas ja ajal lubatud ning millist kala on lubatud püüda. Piirangutega saab tutvuda eelpool mainitud seadustes.

Olles tasunud harrastuspüügiõiguse eest tohib igaüks püüda kala kuni kolme õngpüünisega (nt spinning, tonka, käsiõng, lendõng). Püügivahendeid ei tohi jätta valveta - püüdja peab viibima nende vahetus läheduses, et järelevalvet tegeval keskkonnakaitseinspektoril oleks võimalik kohapeal leida püügivahendite omanikku, vastasel juhul võib inspektor vahendid püügilt eemaldada. Harrastuspüügiõiguse eest on võimalik tasuda www.pilet.ee keskkonnas või mobiilimaksega nii üheks päevaks, nädalaks kui ka terveks aastaks. Harrastuspüügi eest ei pea tasuma nn soodustatud isikud: eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, puuetega isikud, kuid nad peavad soodustuse tõendamiseks kaasas kandma lisaks isikut tõendavale dokumendile ka näiteks õpilaspiletit või pensionitunnistust. Harrastuskalapüügil püütud kala ei tohi osta ega müüa. Vähipüügiks või harrastuspüügiks nakkevõrgu ja õngejadaga tuleb aga muretseda kalastuskaart, mis täpsustab lubatud püügipiirkonna, püügivahendite arvu ja kaardi kehtivusaja. Nakkevõrgu, õngejada ja vähimõrra kasutamisel ei pea püüniseid valvama, vaid need tuleb tähistada omaniku isikukoodiga.

Kutselist püüki teostavad elukutselised kalurid, kes on ennast registreerinud äriregistris. Nemad teostavad püügilubade alusel kalapüüki nii meie sisevetes, Läänemerel kui ka Atlandi ookeanil. Kutseliste kalurite püügivahendite hulka kuuluvad õngejadad ning erinevad nakkevõrgud, mõrrad, traalpüünised ja noodad.

Viimaseks põhimõtteliseks kalapüügi osaks on Eestis eriotstarbeline kalapüük, mille hulka kuuluvad näiteks teadlaste poolt läbiviidav kalapüük teadusuuringute jaoks, asustusmaterjali tootmiseks vajaliku kalamarja kogumine ja kalade ümberasustamine ühest veekogust teise. Eripüügiloa väljastab Keskkonnaministeerium

Vali järgmine ülesanne: