Eesti kalastik on üsna liigivaene. Kokku on Eesti vetest leitud 79 liiki kalu. Elupaiga järgi võib kalad jagada mageveekaladeks ja merekaladeks, kuid kuna Läänemeri on Eesti aladel väga väikese soolsusega, võivad mitmed mageveekalad meil elada ka rannikumeres. Mageveekogudes (järvedes ja jõgedes-ojades) on levinuimad haug, ahven ja särg. Merekaladest on Eestis aga arvukaimad räim, kilu ja lest.
Eesti kaladest on looduskaitse alla võetud 7 liiki - neist kõige tuntum on kindlasti säga, kes on Eesti üks suurimaid kalu.
Kalameeste suurteks lemmikuteks on aga veel lõhe, latikas ja angerjas.
Järgnevalt vaatlemegi kõiki neid liike lähemalt!
Pikk keha
Pardinokka meenutav suu
Seljauim saba lähedal
Värvuselt rohekas-kollakas
Külgedel heledamad täpid või triibud
Kaks seljauime
Esimese seljauime lõpus must laik
Külgedel tumedamad triibud
Osad uimed punakad
Silm punane
Selg tumedam, küljed hõbedased
Seljauim kõhuuimedega kohakuti
Osad uimed punakad
Hõbedast värvi, sinakas-rohelise seljaga
Soomused tulevad kergesti ära
Seljauim ja kõhuuimed kohakuti
Väga sarnane räimele
Kõhuuim algab seljauimest eestpoolt
Kõhu alt "vastusoomust" paitades kare
Laia ja lapiku kehakujuga
Pruunikat värvi, sageli laiguline
Silmad ühel kehaküljel
Ujudes liibub ühe küljega vastu merepõhja
Võib kasvada üle 2 meetri pikkuseks
Suur lai pea ja suu
Suu ümber poised
Keha limane, soomusteta
Seljauim väike
Saba- ja seljauime vahel väike rasvauim
Selg rohekaskall, küljed hõbedased
Külgedel X-tähe kujulised tähnid
Kudeajal värvub roosakaks
Kõrge kehaga, külgedelt lame
Uimed üleni hallikad või isegi mustjad
Silm väike
Libe ja madujas keha
Pisikesed soomused sügaval naha sees peidus
Selja-, saba- ja pärakuuim muutunud üheks pikaks uimeks ümber tagakeha