Kalade elu ja mitmekesisus
kalade kohastumused
Kalad on vees elavad selgroogsed loomad.
Kalad on kohastunud eluks vees. Enamike kalade keha on voolujooneline (ehk piklik, külgedelt kergelt lamenenud) ning kaetud limaste soomustega - see aitab kaladel kiiremini ja kergemalt vees liikuda. Kuid leidub ka erandeid. Põhjalähedase eluviisiga lesta kehakuju on näiteks lapik ning angerjal hoopis madujas. Soomused puuduvad aga näiteks sägal.
Kalad hingavad lõpustega, kasutades vees lahustunud hapnikku. Lõpused on peidus kala pea tagumises osas lõpuskaante all.
Piki kala keha kulgeb elund nimega küljejoon, mille abil tunnetavad kalad vee liikumist. Näiteks tunnevad nad sellega ära kivide ja muude takistuste tekitatavaid veekeeriseid ning teevad keeriste järgi järeldusi takistuse suuruse ja asukoha kohta. Ka juhivad kalad küljejoone abil parves ujumist ning jälgivad saagi või röövkala liikumist.
Liikumiseks kasutavad kalad uimesid. Uimede värvus, kuju ja asend võib liigiti olla väga erinev ning on tihti kalade määramisel oluliseks tunnuseks. Ka seljauimede arv võib erinevatel kaladel olla erinev. Enamasti on Eesti kaladel üks seljauim, kuid leidub ka kahe seljauimega liike. Kõikidel uimedel on kala liikumisel oma ülesanne. Kiirel edasiliikumisel teeb kõige rohkem tööd sabauim. Rinna- ja kõhuuimed toimivad aga piduritena ning on kasutuses ka aeglaselt või kohapeal ujudes. Selja- ja pärakuuim hoiavad kala keha tasakaalus.
Uuri pilti ja vaata, kus asuvad kala lõpused, küljejoon ning erinevad uimed!
Lisaks kõigele eelnimetatule on kaladel veel üks väga tähtis kohastumus.
Nimelt asub kala kõhus õhuga täidetud elund - ujupõis, mille abil kalad saavad reguleerida oma ujumissügavust. Kui ujupõies on õhku palju, on kala kergem ja ta liigub pinnale lähemale ning kui ujupõies on õhku vähe, vajub kala sügavamale.
Tubli! Oled saanud selgeks kalade kohastumused. Vali järgmine ülesanne:
Lisamaterjal: Vaadake, kuidas ujupõis töötab Tartu Ülikooli Teaduskooli videost siin!