kalade elu ja mitmekesisus

veekogude toiduahelad

Ühes ökosüsteemis (nt mets, järv, niit) elavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ning moodustavad toiduahelaid. Toiduahel koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest ehk toiduahela lülidest. Lihtsalt öeldes näitab toiduahel, kes keda või mida sööb.

Toiduahela esimest lüli nimetatakse tootjaks ning selleks on alati mõni taim - taimed saavad energia päikesevalgusest ning toodavad selle abil ise oma elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid.

Ahela järgmised lülid moodustuvad tarbijatest - eri loomaliikidest, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimi sööv taimtoiduline loom on esimese astme tarbija. Temast toituv loomtoiduline liik aga teise astme tarbija. Kui ökosüsteemis leidub ka järgmine loom, kes sööb ära teise astme tarbija, nimetatakse teda kolmanda astme tarbijaks. Ja nii edasi kuni tippkiskjani - toiduahela tipplülini, keda keegi enam ei söö. Tippkiskjaks võib olla näiteks hunt, kotkas või ka inimene.

Maismaa ja veekogu toiduahela võrdlus.

Vaatame nüüd aga lähemalt veekogudes esinevaid toiduahelaid.

Veekogudes võib toiduahela esimese lüli ehk tootja moodustada nii taim, vetikas kui ka mikroskoopiline taimne hõljum (ehk fütoplankton).

Esimese astme tarbijateks võivad veekogudes olla loomne plankton (ehk zooplankton), putukad või taimedest toituvad kalad.

Teise astme tarbijaks on lepiskalad, kes toituvad loomsest hõljumist, putukatest või teiste kalade vastsetest.

Röövkalad, kes toituvad teistest kaladest, on kolmanda astme tarbijad. Tippkiskjaks võib veekogus olla mõni suurem röövkala, röövlind, röövloom (nt saarmas) või inimene.

Toiduahelatesse kuuluvad veel ka lagundajad, kelleks on tavaliselt seened ja bakterid. Lagundajad toituvad toiduahela erinevate lülide surnud isenditest. Seega võib lagundajad asetada toiduahelas näiteks nii I astme tarbija kui ka tippkiskja järele, kus nad lagundavad surnud loomad tagasi lihtsamateks ühenditeks.

Kuna enamik loomi toitub mitmest toiduobjektist, moodustuvad igas ökosüsteemis tegelikult toiduvõrgustikud, mis koosnevad mitmetest omavahel põimunud toiduahelatest.

Vaata ja uuri toiduvõrgustikust kes kellest toitub!


Vali järgmine ülesanne: