Haug on Eesti sisevetes kõige laialdasemalt levinud kalaliik, kuid teda leidub arvukalt ka rannikumeres. Tegemist on Eesti tähtsaima spordikalaga. Haug on röövkala ning toitub nt ahvenast, särjest ja kiisast. Püüab saaki varitsedes, välkkiire sööstuga.

Tunnused:

• Pikk, ristlõikes ovaalne keha

• Ninamik pikk, pardinokka meenutav

• Selja- ja pärakuuim saba lähedal, mis suurendab sabaosa pinda ja teeb sabalöögi väga võimsaks

• Värvuselt rohekas-kollakas

• Külgedel heledamad täpid või triibud.

HUVITAV FAKT: Haugil võib suus olla kuni 700 hammast!

Ahvenat leidub Eestis peaaegu kõigis järvedes, umbes pooltes vooluveekogudes ning arvukalt ka rannikumeres. Kuna ahven talub Eesti kaladest kõige paremini happelisi tingimusi, on ta mõnedes metsa- ja soojärvedes ainuke kalaliik.

Tunnused:

• Keha jässakas, külgedelt lamenenud, kõige kõrgem esimese seljauime kohal

• Esimese seljauime tagumises osas must laik

• Külgedel 5-8 tumedamat triipu

• Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed punakad.

HUVITAV FAKT: Ahven on röövtoiduline ning Eesti kaladest kõige suurem kannibal - suurtel ahvenatel on sageli põhitoiduks väiksemad liigikaaslased.

Särg on Eesti sisevetes ja rannikumeres üks laialdasemalt levinud liike. Särje toidulaud on väga mitmekesine - ta sööb nii veetaimi, loomset hõljumit, putukavastseid, limuseid kui teiste kalade marja ja vahel ka vastseid ja maime.

Tunnused:

• Silmad oranžikad või punakad

• Kõhualused uimed samuti punakad

• Selja- ja kõhuuimede algus kohakuti

• Selg tume, roheka või sinaka varjundiga, küljed ja kõht hõbedased.

HUVITAV FAKT: Kuigi särg on lepiskala, võivad suured särjed oma toidulauda rikastada ka teiste kaladega, süües nt tinti, kiiska ja viidikat.

Latikas on Eestis rohkem levinud lõuna pool, rannikumeres esineb teda vähearvukalt ning saartel puudub hoopiski. Eelistab suuri madalaid mudase põhjaga ning vähese veetaimestikuga veekogusid. Latikas on lepiskala ja toitub putukate vastsetest ja limustest.

Tunnused:

• Keha kõrge ja külgedelt lamenenud

• Silma läbimõõt ninamiku pikkusest väiksem

• Soomused seljauime juures väiksemad kui küljejoone juures

• Kõik uimed hallikad, isegi mustjad.

HUVITAV FAKT: Latika värvus sõltub vanusest - noored latikad on tavaliselt hõbedaste külgedega, vanemad latikad muutuvad tumedaks ja kullakarvaliseks.

Eestis elab linask rohkem kui paarisajas järves ja suuremates jõgedes, vähearvukalt ka mõndades merelahtedes. Hiiumaalt linaskit leitud ei ole. Linask on lepiskala, toitudes täiskasvanuna peamiselt erinevatest ussikestest ja limustest veekogu põhjas.

Tunnused:

• Keha katavad pisikesed soomused, mille peal paks limakiht

• Värvuselt tavaliselt tumerohekas kuldse või pronksja läikega

• Uimed ümarate servadega ning sabauime sisselõige peaaegu puudub

• Suu kummaski nurgas väike poise.

HUVITAV FAKT: Linask võib toitumata vastu pidada kuni kaheksa kuud!

Eesti sisevetes elab koha peamiselt Peipsi järves, Võrtsjärves ja Emajões, vähemal määral ka teistes (peamiselt) Lõuna-Eesti järvedes. Leidub ka arvukalt rannikumeres. Koha on röövkala ja toitub teistest kaladest.

Tunnused:

• Piklik keha, kitsa ja teritunud peaga

• Kahe seljauimega, saba- ja seljauimedel mustad täpid

• Värvus varieerub rohekast hallini, külgedel tumedamad vöödid.

HUVITAV FAKT: Isane koha valvab marja ja vastseid suure hoolega ning reeglina ei lahku pesa juurest ka veetaseme järsul alanemisel ning võib seetõttu hukkuda.

Eestis leidub kiiska paljudes järvedes, vähem jõgedes ja rannikumeres, kuid puudub nt Hiiumaal. Tavaliselt üsna paikse eluviisiga parvekala. Väiksemad kiisad söövad põhjaloomastikku - surusääsklaste vastseid, suuremad kiisad teisi kalu. Sööb ohtralt ka teiste kalade marja.

Tunnused:

• Kaheosaline seljauim, selja- ja sabauim täpilised

• Keha jässakas, külgedelt lamenenud

• Pea lühike, ninamik tömp

• Selg ja külgede ülemine osa rohekaspruun kuni hallikasroheline, tumedate täppidega, kõht valkjas.

HUVITAV FAKT: Kiisk on väga maitsev supikalana, kuid tavaliselt peetakse teda nö umbrohuks, kuna ta on toidukonkurendiks teistele parematele kaladele ja on suur marjasöödik.

Luts on külma- ja puhtuselembene kala, keda leidub Eestis peaaegu kõigis merre suubuvates jõgedes ja ojades ning ka üsna paljudes sisemaa veekogudes. Luts on öise eluviisiga röövkala, kes toitub peamiselt kiisast, ahvenast ja ründist. Samas on ta võimeline ebasoodsatel aegadel kuni kaks aastat nälgima.

Tunnused:

• Pikk ruljas ja limane keha, pisikesed soomused sügaval lima all naha sees

• Alalõual üks pikem poise, kummagi ninasõõrme juures üks lühike poise

• Kõhuuimed rinnauimedest eespool

• Kaks seljauime - esimene lühike, teine pikk

• Värvus hästi varieeruv, marmorja mustriga, noored lutsud tumedad, peaaegu mustad.

• HUVITAV FAKT: Luts eelistab külma vett ja koeb seetõttu talvel. Suvel sooja veetemperatuuri korral (üle 15 kraadi) muutub ta aga loiuks ja võib vajuda poolunne.

Räim elab kõikjal Läänemere idaosas madala soolsusega vees. Ta on lepiskala ja toitub peamiselt loomsest hõljumist (e zooplanktonist) ning vähesel määral ka põhjaloomastikust.

Tunnused:

• Hõbedast värvi, sinakas-rohelise seljaga

• Soomused õhukesed ja kergesti äratulevad

• Kõhuuimed paiknevad seljauime keskosa all

• Küljejoon ei ole nähtav.

HUVITAV FAKT: Räim on valitud Eesti rahvuskalaks!

Kilu on Eesti merevetes laialt levinud. Sarnaselt räimele on kilu lepistoiduline ja toitub planktonist, mistõttu ta konkureerib toidu pärast räimega.

Tunnused:

• Värvuselt sarnane räimele

• Kõhuuimed algavad seljauime algusest eestpoolt või selle alt

• Kõhu all asuvad kiilusoomused teravad ja "vastusoomust" paitades karedad.

HUVITAV FAKT: Kilud (ja ka räimed) ei talu eredat päikesevalgust, mistõttu nad rändavad päeval parvena merepõhja lähedale, öösel aga tõusevad ülemistesse veekihtidesse toituma.

Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest ning ta eelistab liivast või savist põhja. Ka lest on lepistoiduline. Noored lestad toituvad peamiselt putukate vastsetest ja zooplanktonist, vanemad lestad aga limustest.

Tunnused:

• Laia ja lapiku kehakujuga

• Keha ülemine pool tume, pruunikas, sageli punakate või kollakate laikudega, alumine pool valge

• Silmad ühel kehaküljel

• Ujudes liibub ühe küljega vastu merepõhja

HUVITAV FAKT: Kuigi täiskasvanud lest on lapiku kehaga, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel. Lapikuks moonduvad nad umbes 1 cm suurustena.

Angerjas on siirdekala, kes enamuse oma elust veedab magevees, kuid kudema rändab Atlandi ookeanis asuvasse Sargasso merre. Angerjas on röövkala, kuid võib lisaks väikestele kaladele toituda ka veekogu põhjas elavatest ussikestest ja putukatest.

Tunnused:

• Libe ja madujas keha

• Pisikesed soomused sügaval naha sees peidus

• Selja-, saba- ja pärakuuim muutunud üheks pikaks uimeks ümber tagakeha

HUVITAV FAKT: Angerjas võib hingata ka läbi naha, mis võimaldab tal vajadusel roomata märga rohtu mööda ühest veekogust teise.

Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ning täiskasvanuna suunduvad nad tagasi kudema oma sünnijõgedesse. Tavaliselt koevad lõhed elus korra, peale mida nad hukkuvad või naasevad merre. Eestis on lõhedele kudemiseks sobivaid jõgesid kümmekond ning need asuvad enamasti Põhja-Eestis. Toitumise poolest on täiskasvanud lõhed röövkalad ning söövad teisi kalu, noored lõhed toituvad aga putukatest ja limustest.

Tunnused:

• Üsna saleda, külgedelt pisut lamendunud kehaga

• Saba- ja seljauime vahel rasvauim

• Selg rohekashall, küljed hõbedased ning tumedate, tihti x-tähe kujuliste tähnidega

HUVITAV FAKT: lõhi mari areneb pesalohus kruusa all 5-6 kuud, enne kui sellest kooruvad pisikesed lõhevastsed.

Eestis on säga oma leviku põhjapiiril ning teda leidub peamiselt Peipsi järves, Emajões ja Võrtsjärves ning mõnes kohas rannikumeres. Säga on erakliku ja öise eluviisiga röövkala, kes toitub teistest kaladest aga ka kahepaiksetest, vette sattunud pisiimetajatest ning veelindudest.

Tunnused:

• Eesti suurimaid kalu, võib kasvada üle 2 m pikkuseks

• Suur lai pea ja suu, mille ümber kaks pikka ja 4 lühikest poiset

• Keha limane, soomusteta

• Seljauim pisike, pärakuuim aga väga pikk.

HUVITAV FAKT: Säga võib elada kuni 80 aastaseks.