Juhendi eesmärk on anda suuniseid, kuidas koostöiselt arendada õppija õppimist toetavat õppekava, mis on sidus, lähtub õppekava visioonist ja kõrgharidusstandardi põhimõtetest.

"Ajakiri koondab mõtteid, näiteid õpetamistavadest, mis aitavad õppejõududel ja õppekavade meeskondadel teadlikumalt toetada üliõpilaste mõtlemisoskuste arengut." (Õppejõud õpib, lk 3)

Veebiseminaris räägib Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro:

1. kuidas õppimine ajus toimub;

2. kuidas meie uskumused või mõtteviis mõjutavad meie tegutsemist ja edu;

3. mis on meie motivatsiooni "vitamiinid".

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro räägib, keerukuse õppimisest ja õppimise keerukusest.  Kogemuspõhiselt on võimatu mõista keerukaid süsteeme - näiteks ökosüsteem või kliima. Süsteeme tundmata julgeme neid iga päev mõjutada, seda mõju ise märkamata. Kuidas mõtelda need palja silmaga hoomamatud süsteemid nii hästi enda omaks, et arusaamine hakkab meie mõtlematult kahjulikke käitumisi pidurdama? 

Õpipäevikute kasutamine õppe tõhususe mõõtmiseks on tõsiselt võetav tööriist. See edendab kriitilist mõtlemist ja õpitu sügavamat mõistmist, selgus Eesti ja Soome teadlaste uuest uuringust. 

Konverents „Õppejõult õppejõule“ on Tartu Ülikoolis toimunud alates 2015. aastast. Konverentsi eesmärk on kolleegidelt õppimine, kogemuste jagamine ja didaktilised arutelud, aga ka õppejõudude inspireerimine, et püsiks huvi õppimise, õpetamise ja üliõpilaste vastu. Siit leiad ligipääsu konverentsi materjalidele 

Käsiraamat ”Õppemeetodid kõrgkoolis” on mõeldud õppejõududele, kellel on tahtmist mitmekesistada õppemeetodite valikut oma aines ning kes on huvitatud, et üliõpilased õpiksid huvi ja rõõmuga nii kõrgkoolis kui ka edasises elus.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud tehisaru juhendi koolidele. 

Tehisaru on tulnud kooliellu, et jääda. Muutunud olukord motiveerib meid läbi mõtlema, miks me midagi õpime (ja õpetame) ja millistest tegevustest õppimise protsess koosnema peaks.