3.kursus_1.teema

XX. SAJANDI MUUSIKA

Kirjutada referaat XX sajandi muusika kohta ja saada emeilile: vikkri33@gmail.com

Referaadi teemad:

• 1. M.Ravel "Bolero"

  2. G.Gershwin "Rhapsody in Blue"

  3. S.Prokofjev lavamuusika

  4. S.Rahmaninov - elu ja looming

REFERAADI VORMISTAMISE REEGLID

Tähtaeg 31.oktoober

XX. SAJANDI MUUSIKA

• HILISROMANTISM

• IMPRESSIONISM

• NEOKLASSITSISM

• EKSPRESSIONISM

HILISROMANTISM. Tekkis 19. sajandi teisel poolel kõrgromantismi järellainetusena. Kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis, psühholoogilisi teoseid.

Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile muusika.

Esindajad: G.Mahler (1860-1911), R.Strauss (1864-1949), B.Bartok (1881-1945),B.Britten (1913-1976), K.Orff (1895-1982)

Muusika kuulamine: G.Gershwin "Rhapsody in Blue"

IMPRESSIONISM. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet maali järgi „Impression, soleil levant“ 1874 („Mulje, tõusev päike“). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng.Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia.Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille.Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, vihmas jne.

Impressionismi esindajad: C. Debussy, M.Ravel

Muusika kuulamine: M.Ravel „Bolero“

NEOKLASSITSISM. Sisuliselt peaks nimetus olema „neoklassika“, sest eeskuju võetakse mitme möödunud ajastu zanritest. Kasutatakse vanu vorme ja stiile, millele lisatakse kaasaegseid väljendusvahendeid. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt. Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks), Stravinski (barokk eeskujuks), Poulenc (renessanss eeskujuks).Neoklassitsism on pigem loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: selge meloodiline joon ja lakooniline lühike meloodia, lihtne harmoonia ja orkestratsioon, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus.

Neoklassitsismi esindajad: Paul Hindemith (1895-1963), Igor Stravinski (1882-1971)

Muusika kuulaamine: S.Prokofjev lavamuusika

EKSPRESSIONISM. Prantsuse keeles expression – “väljendus, ilme” on 20. sajandi algul sündinud kunsti- ja kirjandusvool. Ekspressionism keskendus ühiskonna inetutele külgedele. Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, raskemeelsed.

Atonaalsus – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Ta lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda.

Heliloojad: Alban Berg(1885-1935), Arnold Schönberg (1874-1951), Anton Webern(1883-1945)

Muusika kuulaamine: Arnold Schönberg: Pierrot Lunaire.