2. Kursus 1.teema

Дата публикации: Dec 12, 2013 12:22:32 PM

Kirjutada referaat Romantismi ajastu kohta ja saada e-meilile 

Referaadi teemad:

1. Klaverimuusika. F.Chopin (1810-1849) ja F.Liszt (1811-1886) 

2. Romantiline ooper. G.Verdi(1813-1901) 

3. P.Tsaikovski (1840-1893) 

Tähtaeg – 

Romantismiajastu muusika võrsus järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Nii olid romantilisest vaimust kantud juba Viini klassiku Ludwig van Beethoveni hilise perioodi teosed.

•        Romantism on 19. sajandi kunstisuund

•        Mõiste romantism tuleneb vanast prantsusekeelsest sõnast “romance” (luule või romaan)

•        Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul (Beethoven 5 sümfoonia)

•        Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas  iseloomustab romantismi

      Ebatavalisus

      Looduslähedus (loodus kui tegelane)

     Eksootiliste maade ja kultuuride kultus

     Huvi oma rahvuste ja folkloori vastu

Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid (nt. klassikaline sonaaditsükkel). Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja vormid.

                                               UUED ZANRID       

KAMMERLAUL ehk Lied  (klaverisaatega soololaul)

OPERETT (väike ooper, lavamuusika meelelahutuslik zanr)

KLAVERI TRANSKRIPTSIOONID  (tuntud ooperile, sümfooniane ja suurteoste kokkusurutud „ümberkirjutused“ klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine)    

SÜMFOONILINE POEEM (programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane või kirjanduslik süzee)

KAMMERLIKUD VÄIKE TEOSED KLAVERILE (poeem, karakterpala, sõnadeta laul, muusikaline hetk, rapsoodia, prelüüd, ekspromt, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), noktürn, ballad  

Muusika kuulamine:   F.Schubert „Ave Maria“

                                       F.List Prelüüdid (sümfooniline poeem)

                                       F.Chopin Noktürn E-duur, opus9, number 2

                                       F.List L.v.Beethoven Sümf.5 klaveritranskriptsioon

                                       H.Berlioz „Fantastiline sümfoonia“ V osa

                                       D.Verdi ooper „Traviata“  Violetta aaria „Sempre                        

                                       Libera“(I vaatus)

Üks 19. sajandi juhtivamaid muusikazanre oli ooper. Nagu kogu sajandit, läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo,  müstika, salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu.Romantilise ooperizanri areng viis välja Saksa helilooja Richard Wagneri ooperiuuenduseni: ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult.

Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad, vaheldusrikkamaks muutus nii rütmika kui ka tempode kasutus. Erilist tähelepanu pöörati dünaamikale, mis pidi edasi andma inimliku tundeskaala kõiki nüansse.

Täiustati sümfooniaorkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. Kasvasid orkestrite koosseisud. 19. sajandi muusikat iseloomustab ka nn virtuoosikultus, kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine. Nii kujunes elavaks legendiks viiuldaja Nicolo Paganini, keda tema deemonlikus meisterlikkuses võrreldi koguni saatana endaga.

Muusika kuulamine      N.Paganini Kapriis 24 („24 kapriisi“ sooloviiulile)

Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, mille silmapaistvamad esindajad muusikas olid Jean Sibelius Soomes, Edvard Grieg Norras, Antonin Dvorzak Thehhimaal, Pjotr Tsaikovski Venemaal. Hakati tundma enam huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu.

Romantism jagatakse kolmeks perioodiks:

•        Vararomantism 1815-1830

Levis peamiselt Saksamaal ja Austrias. Euroopa muusikaelu keskus oli Viin.     Heliloojad - Beethoven, Weber, Schubert, Rossini

•        Kõrgromantism 1830-1890

Levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis. Heliloojad – Paganini,Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner,Verdi

•        Hilisromantism  1890-1925                               

Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Heliloojad – Grieg, Dvorzak, Smetana, Mussorgski, Tsaikovski.

Nii, nagu on raske määratleda muusikaliste romantismi täpselt algust, ei saa töpselt piiritleda ka romantismiajastu lõppu muusikas. Tinglikult võib selleks pidada 20. sajandi 20.aastate keskpaika.

II kursus

1. Õpilane arendab oma muusikalisi võimeid omaloomingus.

2. Oskab muusikanäidete põhjal võrrelda romantismiajastu muusikat ning oma arvamusi argumenteeritult põhjendada.

3. On tutvunud eesti pärimusmuusikaga.

4. Väljendab oma arvamust ja analüüsib külastatud muusikaüritusi.

Õppesisu:

1. Musitseerimine: laulmine, pillimäng, omalooming (improvisatsioon).

2. Muusika kuulamine ja muusikalugu.

3. Romantism: soololaul, instrumentaalsed väikevormid, programmiline muusika (sümfooniline poeem), lavamuusika (ooper, ballett, operett). Rahvuslikud koolkonnad. Hilisromantism.

4. Pärimusmuusika: folkloor, regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul, uuemad laulumängud.

5. Eesti professionaalse muusikakulturi kujunemine: muusikaelu Eestis, laulupeod, esimesed eesti professionaalsed heliloojad ja muusikud, esimesed sümfoonilised ja vokaal-sümfoonilised suurteosed eesti muusikas. Koorimuusika, instrumentaalmuusika, lavamuusika.

Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Schubert, Chopin, Liszt, Berlioz, Verdi, Wagner, Tsaikovski, Sibelius, Grieg, Strauss.

Kunileid, Saebelmann, Hermann, Härma, Türnpu, Lüdig, Tobias, Saar, Kreek, Eller, Aav, Tubin.

Eesti pärimusmuusika.

Muusikaürituse külastamine ning asjakohase arvamuse avaldamine muusikalist oskussõnavara kasutades. Kontserdid, muusikalavastused.