Oma uurimistöö metoodika planeerimisel tuleb lähtuda uurimisprobleemist ja uuringu eesmärgist ning uurimisküsimustest või hüpoteesidest. Suurt abi metoodika valimisel saab teoreetilise materjaliga tutvumisel - vaata, milliseid meetodeid ja metoodikaid on eelnevalt sarnaste uuringute läbiviimisel kasutatud. Võid võtta nendest eeskuju ja vahepeal saad ka teiste juba läbiproovitud ja ennast tõestatud metoodikaid kasutada. Sel juhul tuleb kindlasti viidata algallikale ja vajadusel metoodikat kohendada.
Uurimuse osa alguses tasub lugejale tuletada meelde, mis on selle uurimistöö eesmärk ja millised uurimisküsimused või hüpoteesid selle täitmiseks sõnastati. Seejärel tuleb kirjeldada võimalikke metoodika võimalusi ja tuua välja, milline nendest on selleks uuringuks kõige sobilikum.
Näide meetodi valiku põhjendusest (Veiberg, 2016):
"Lõputöö eesmärgi saavutamiseks valiti eksperiment, kuna laialdaselt kasutatava määratluse kohaselt on eksperiment selline katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks. Uurija loob või valib teatud olukorra, mille põhitunnuseid ta suudab kirjeldada, viib tegevusse oletatava põhjuse (sõltumatu muutuja) ning registreerib selle reaktsiooni tagajärjed vaadeldavates, sõltuvates muutujates ning nende vastavuse või mittevastavuse hüpoteesidele. Teisi võimalikke mõjutegureid püütakse hoida konstantsetena, kontrollitavate muutujatena. (Vihalemm, 2016) Eksperimendis uuritava objekti valimiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks oli vaja koguda isikutelt arvamusi ja hinnanguid ning lõplik informatsiooni saamise variant valiti järgmistest meetoditest:
Essee tüüpi – võimaldab koguda palju andmeid, mis ei ole struktureeritud ning nõuab vastajatelt palju aega ja pühendumist;
Intervjuu – võimaldab koguda palju andmeid, mis on struktureeritud ning üheselt mõistetavad, kuid vastajalt nõuab palju ajalist ressurssi kokkulepitud ajal;
Ankeetküsitlus – võimaldab koguda palju andmeid, mis on struktureeritud ning tagab vastaja anonüümsuse, kuid ei garanteeri sajaprotsendiliselt vastuste laekumist ja üheselt mõistmist. (Nicholas, 2000)"
Kui metoodika valik on kirjeldatud ja põhjendatud, siis tuleb kirjeldada võimalikult täpselt, mida on selles uuringus tehtud ja kuidas on andmed kogutud. Seda tehakse selleks, et lugejal oleks hästi aru saada, kuidas koguti andmeid järelduste tegemiseks ja selleks, et vajadusel sama uuringut korrata. Empiirilises osas tuleb kirjeldada ka metoodika valideerimist. Oleks kasulik kirjeldada ka millist uurimistüüpi kasutati, näiteks tehniline eksperiment, matemaatiline mudel või sotsiaalteadusliku kvalitatiivse uurimuse puhul saab kasutada juhtumiuuringut, fenomenoloogilist uuringut, narratiivuuringut, tegevusuuringut või arendusuuringut.
Näide intervjuu planeerimisest (Uluots, 2022, lk. 11-13):
"Intervjuu kava koostati uurimisküsimuste kaupa toetudes teooriaosas käsitletud kirjandusele ning jagati kolmeks teemaplokiks.
Esmalt küsiti õpetaja tausta selgitavad andmed, näiteks õpetajana töötatud aeg ning õppeained, mida õpetaja selles koolis õpetab.
Teises teemaplokis, milles uuriti õpetajate arusaamu lõimingust, olid põhiküsimusteks näiteks: „Selgitage, mis on Teie jaoks lõiming?“, „Milleks on vaja lõimida?“.
Kolmandas teemaplokis olid küsimused, mille eesmärk oli selgitada, kuidas kirjeldavad 7. klassi loodusainete õpetajad lõimingu rakendamist õppetöös. Selles plokis olid põhiküsimusteks näiteks: „Kuidas Teie oma ainetes lõimite?“, „Kuidas valmistate lõimitud tunde/tegevusi ette?“, „Milliste ainetega olete lõiminud?“, „Kuidas aitate õpilastel luua seoseid ümbritseva elu vahel?“.
Intervjuu kava koostamisel konsulteeriti bakalaureusetöö juhendajatega. Juhendajad vaatasid üle intervjuu kava ja küsimused ning tegid ettepanekuid küsimuste üheselt mõistetavuse parandamiseks. Juhendaja soovitusel lisati üks intervjuuküsimus, mis puudutas tunni ettevalmistust. Intervjuu kava on esitatud lisas 1. "
Loe ja vaata lisaks:
GradCoach YouTube kanali videod uurimistöö metoodikast: https://www.youtube.com/watch?v=TEqYnV6KWfY&list=PLvcb33xNTVUmfIpA5majoCXgLS5mFOcck