Kui teadusandmebaasides sisalduvad artiklid on üldjuhul usaldusväärsed, kuna on läbinud põhjaliku retsenseerimisprotsessi, siis internetis on kvaliteetne informatsioon kõrvuti mittekvaliteetsega ja seda tuleb ise osata kriitiliselt hinnata.
Üheks väga laialtlevinud infoallikate kriitilise hindamise meetodiks on CRAAP test (Currency, Relevance, Authority, Accuracy, Purpose).
C - Currency (Ajaline kehtivus): Informatsiooni ajakohasus (millal on info loodud, millal uuendatud)
R - Relevance (Asjakohasus): Informatsiooni tähtsus ja ulatus sinu vajaduste jaoks (kui sügavuti on teemasse mindud, kellele info on mõeldud)
A - Authority (Autoriteetsus): Informatsiooni autori ja allika usaldusväärsus (kes on autor, mis taustaga, kui palju teda on viidatud, kas autor on tuntud ja tunnustatud antud valdkonnas, kas väljaanne on retsenseeritud ja tunnustatud jms)
A - Accuracy (Täpsus): Informatsiooni tõesus ja korrektsus (kas faktid on kontrollitavad ja viidatud, kas on kasutatud sobivat kirjastiili, kas leidub kirjavigu jms)
P - Purpose (Eesmärk): Informatsiooni olemasolu põhjus (kelle huve allikas esindab, kas on esitletud kõiki vaatenurki, kas keelekasutus on erapooletu või kallutatud jms)
Lisaks CRAAP testile on veel mitmeid muid metoodikaid, mida võid kasutada, näiteks:
5W meetodit kasutatakse küll peamiselt ajakirjanduses, aga seda saab kohandada ka infoallikate kriitilise hindamise kontekstis:
WHO (kes): Kes on allika autor või väljaandja? Milline on nende taust ja kvalifikatsioon teemal, mida nad käsitlevad? Kas neil on mingi seos uuritava teemaga?
WHAT (mida): Mida allikas väidab? Kas väited on tõesed ja toetatud tõenditega? Kas allikas esitab ainult faktid või on ka subjektiivseid arvamusi või hinnanguid?
WHERE (kus): Kust allikas pärineb? Kas see on avaldatud mainekas väljaandes või veebisaidil? Kas allikas on oma kvaliteedi tagamiseks läbinud mõne kontrolli (nt toimetamine, eelretsenseerimine)?
WHY (miks): Miks allikas selle teema kohta kirjutab? Kas neil on mingi huvi või eesmärk? Kas allikas esitab tasakaalustatud teavet või on neil mõni kallutatus või huvi?
WHEN (millal): Millal allikas avaldati või uuendati? Kas see on ajakohane ja ajakohastatud teave? Kas allikas on teemaga kursis ja sisaldab uusimat teavet?
SIFT meetod on suunatud küll pigem valeinformatsiooni ja ebatäpse teabe tuvastamisele, aga seda saab edukalt ära kasutada ka muude allikate kriitilises hindamises. "The four moves" ehk nelja sammu meetod hõlmab peatumist, uurimist, leidmist ja jälitamist.
STOP ehk peatu - ära usalda allikat pimesi vaid analüüsi kriitiliselt selle sisu.
INVESTIGATE ehk uurimine - uuri allika tausta, autoriteetsust ja motiive.
FIND ehk leidmine - otsi ja võrdle teisi allikaid samal teemal.
TRACE ehk jälita - leia algallikad kõikidele väidetele, tsitaatidele ja kasutatud meediumitele, et näha kas ja kuidas algne sisu on edastatud.
Loe lisaks:
Tartu Ülikooli koostatud Infopädevuse kursus (sisaldab ka allikate kriitilise hindamise peatükki): https://sisu.ut.ee/infootsitugi
M. Caulfield "Check, please! Starter Course" (2019) - ca 3h õppemoodul SIFT meetodi tutvustamiseks
Lumen Learning course, Module 10: "Evaluating Websites Using the Four Moves" (SIFT) - sisaldab videosid ja enesehindamisteste