Antud peatükis kirjeldatakse käesoleva uurimistöö eesmärke, valimi moodustamist ja selle kirjeldust, andmete kogumise protsessi ning kogutud andmete analüüsiprotsessi. Uurimistöös püstitatud uurimisküsimustele leiti vastuseid kvalitatiivset uurimismeetodit kasutades.
Uurimistöö eesmärk
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada lasteaia õpetajate kogemused ja hinnangud erivajadustega laste toetamisest projektõppe kaudu. Kuna projektõpet on Eestis hakatud viimastel aastatel rohkem kasutama kui ühte õppemeetodit laste arengu toetamiseks koolieelses lasteasutuses (Allandi, 2020; Lahe, 2019) ja erivajadustega laste arv lasteasutuses on kasvanud (Haridus- ja Teadusministeerium, 2020b) siis on oluline välja selgitada, kuidas hindavad õpetajad sellise metoodika kasutamist erivajadusega laste õpetamisel ning millised on õpetajate kogemused selles vallas. Uurijana toetus autor ka enda kogemusele projektõppe kasutamisel sobitusrühma õpetajana. Antud uurimistöö tulemused pakkusid uurijale suurt huvi saamaks ülevaadet õpetajate hinnangutest antud teemal.
Eesmärgi saavutamiseks püstitas uurija järgmised uurimisküsimused, millele vastuseid otsiti:
1. Kuidas ja miks jõuavad koolieelse lasteasutuse õpetajad projektõppeni?
2. Millised on takistused projektõppe läbiviimiseks erivajadustega laste õpetamisel?
3. Kuidas hindavad õpetajad projektõppe mõju erivajadustega laste arengule?
4. Millised on projektõppe eelised traditsiooniliste õpimeetodite ees erivajadustega laste õpetamisel?
Valimi moodustamine ja kirjeldus
Valimi moodustasid kolmteist lasteaia õpetajat, kes kasutavad õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks projektõpet ning omavad selle käigus kogemust õpetada erivajadusega last. Erivajaduste määratlemisel kasutati Haridussõnastikus toodud selgitust:
Erivajadusega laps - eakaaslastest erinev koolieelses eas laps, kelle võimetest, terviseseisundist, kultuuritaustast või isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja muuta lapse kasvukeskkonda või rühma tegevusi. (2021)
Valimi moodustamiseks kasutati mittetõenäosuslikku valimi meetoditest lumepalli efekti, kus uurija leidis esimesed sobivad intervjueeritavad, kes juhatasid edasi järgmiste uuritavate juurde. (Rämmer, 2014) Konfidentsiaalsuse tagamiseks kodeeriti kõik osalejad ning asendati kõik intervjuudes kõlanud lasteaedade ning inimeste nimed pseudonüümidega. Vastajaid oli üle Eesti eri maakondadest, erineva staaži ja haridusega.
Meetodi valik ja kirjeldus
Kvalitatiivse uuringu levinuim uurimismeetod on intervjuu. Käesoleva töö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse poolstruktureeritud intervjuu, mis viidi läbi lasteaia õpetajatega, kes praktiseerivad projektõpet ja on õpetanud erivajadusega lapsi. Antud uurimuses kasutatakse poolstruktureeritud intervjuu, mida nimetatakse ka teemaintervjuuks. (Virkus, 2016) Poolstruktureeritud intervjuu puhul on intervjuu alateemad teada, ent küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud ning küsimused võivad olla eelnevalt formuleeritud, kuid uurija otsustab, mida on otstarbekas küsida ja millal. (Robson, 2002) Intervjuu läbiviimiseks koostati intervjuu kava, mis ehitati üles selliselt, et selle abil oleks võimalik saada vastused uurimistöö uurimisküsimustele. Intervjuuküsimuste kontrolli-miseks viidi läbi 2 prooviintervjuud. Kvalitatiivses uurimuses on uuritavate hulk piisav, kui andmete kogumisel tekib andmebaasi küllastatus. See tähendab, et uute intervjuude läbiviimisel ei saada enam uut teavet uurimisprobleemi kohta. (Turner, 2010)
Uurimistöö läbiviimisel järgiti uurijaeetika põhimõtteid. Uuritavaid informeeriti uuringu kõikidest aspektidest (eesmärgist ning uuringu käigust), saadud informatsiooni hoiti ning töödeldi konfidentsiaalselt ning kasutati üksnes antud uurimistöö otstarbel.
Intervjuu küsimuste koostamisel tugineti töö teoreetilisele osale, erinevatele seadusega reglementeeritud õigusaktidele ja rahvusvahelistele uuringutele. Küsimuste koostamisel konsulteeriti töö juhendajaga ning viidi läbi proovi intervjuu. Intervjuu küsimused liigendati uurimisküsimuste kaupa, mistõttu koosnes intervjuu kolmest põhiosast: sissejuhatusest ja üldistest küsimustest, projektõppe mõjust erivajadustega laste arendamisele ning projektõppe eelistest ja puudustest erivajadustega laste toetamisel. Iga osa koosnes viiest kuni kuuest küsimusest. Küsimused on esitatud lisas 1.
Intervjuud viidi läbi jaanuar kuni märts 2021. interneti keskkonnas zoom.us või telefoni teel tulenevalt riigis valitsevast koroonakriisist. Uuritavad leiti lumepalliefekti põhimõttel, kus esialgne intervjuu läbiviimise palve esitati Eestis projektõpet tutvustava õpetaja ja koolitaja poole ning seejärel saadi uued lasteaia nimed, kust järgmisi uuritavaid leida. Lisaks esitati palve intervjuudes osalemiseks ka projektõppe Facebooki lehel, mille kaudu leiti 2 intervjuueeritavat. Kõik intervjuud salvestati zoom-keskkonda kasutades audiofailidena. Intervjuude kogu kestvus oli 389 minutit, keskmiselt kestis üks intervjuu 30 minutit, sellest kõige lühem 20 minutit ja kõige pikem 47 minutit.
Andmeanalüüsi kirjeldus
Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset induktiivset analüüsi, millega tuleb hästi esile kvalitatiivse sisuanalüüsi üks tugevus – uurimuses osalejate teema mõistmine ning nende tõlgenduste ja tähendussüsteemide uurimine. (Kalmus, Masso & Linno, 2015) Andmeanalüüsiks kõik intervjuud salvestati ning seejärel transkribeeriti kasutades selleks TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris väljatöötatud tehnoloogiat ja mudeleid (Alumäe, Tilk & Asadullah, 2018), mille järel kontrolliti helifailide ja transkribeeritud tekstide õigsust manuaalselt ning viidi sisse vajalikud parandused. Keskmiselt oli ühe intervjuu pikkus transkribeeritult 6 lehekülge teksti (šrift 12, reavahe 1,0), kokku tuli transkribeeritud teksti 78 lehekülge, millest kõige lühem oli 4 ja kõige pikem 9 lehekülge pikk. Transkribeeritud tekstide analüüs vastavalt uurimisküsimustele teostati induktiivselt deduktiivse kodeerimise kaudu, mille käigus kõigepealt loeti tekstid läbi ja loodi nende alusel mõned esialgsed kodeerimiskategooriad ning koodid. Edasises etapis otsiti andmetest koodidele vastavaid tekstilõike. (Kalmus et al., 2015) Järgmises etapis alustati uurimisküsimuste kaupa andmete analüüsimist ja intervjuudest sobilike illustreerivate näidete otsimist, töö lihtsustamiseks kasutati kodeerimisel programmi QDA Miner Lite v.2.0.8. Programmi abil loodud peamised kategooriad on ära toodud joonisel 1. Viimases etapis toimus tulemuste esitamiseks üldistuste loomine.