Alfons, S. (2016). Implementing the Project Approach in an Inclusive Classroom: A Teacher’s First Attempt With Project-Based Learning (Voices). Voices of Practitioners 11(1):52–59.
Allandi, A. (2020). Nüüdisaegse õpikäsituse rakendumine alushariduses projektõppe kaudu – võimalused ja takistused. magistritöö, Tallinna Ülikool, Tallinn.
Alumäe, T., Tilk, O., Asadullah. (2018). Advanced Rich Transcription System for Estonian Speech. Baltic HLT. http://bark.phon.ioc.ee/webtrans/
Arıkan, A., Kimzan, I. (2016). What Should Be Learned in Kindergarten? A Project Approach Example. Elementary Education Online 498–528. doi: 10.1016/j.sbspro.2010.03.371.
Aronowitz, S., Giroux, H. A. (2003). Education Under Siege: The Conservative, Liberal and Radical Debate Over Schooling. Routledge.
Beneke, S., Ostrosky, M. M., Katz, L. G. (2019). The Project Approach for All Learners: A Hands-on Guide for Inclusive Early Childhood Classrooms. Baltimore: Paul H. Brookes Publishing Co.
Beneke, S., Ostrosky M. M. (2009). Teachers’ Views of the Efficacy of Incorporating the Project Approach into Classroom Practice with Diverse Learners. Early Childhood Research & Practice 11 (1)(n1).
Beneke, S., Ostrosky, M. M. (2011). The Effects of the Project Approach on Children in Inclusive Early Childhood Classrooms. Infants & Young Children 28, No. 4 (Doctoral dissertation, University of Illinois at Urbana-Champaign):355–69.
Bruhn, K., Malmberg, R. (1973). 20th Century Pedagogical Currents. Big Dipper.
Chard, S. C. (2013). The Project Approach to Teaching and Learning. Loetud aadressilt: https://www.communityplaythings.com/resources/articles/2013/the-project-approach-to-teaching-and-learning
Daniels, E. R., Stafford, K. (2004). Erivajadustega laste kaasamine. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda.
Dewey, J. (1963). Experience and Education. New York and London: Collier Macmillan.
Dewey, J. (2011). Democracy and Education. Hollywood, United States: Simon & Brown.
Edmiaston, R. K. (1998). Projects in Inclusive Early Childhood Classrooms. Lk 27–30 The Project Approach Catalog 2 by the Project Approach Study, toimetanud J. H. Helm. Urbana-Champaign: ERIC Clearinghouse on Elementary and Early Childhood Education.
Edwards, C. P., Gandini, L., Forman, G. E. (1998). The Hundred Languages of Children: The Reggio Emilia Approach - Advanced Reflections. Kd Second Edition. London, England: Greenwood Publishing Group.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum. Loetud aadressilt: http://www.hm.ee/index.php?0513767
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. (2009). Juhtpõhimõtted kaasava hariduse kvaliteedi arendamisel. Soovitused poliitikakujundajatele. European Journal of Special Needs Education 12(1):89–91. doi: 10.1080/0885625970120109.
Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur. (2014). Viis põhisõnumit kaasava hariduse kohta. Teooria rakendamine praktikas. toimetanud V. Soriano. Odense, Taani: Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur.
Euroopa ühenduste komisjon. (2006). Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused. 13.
Golafshani, N. (2003). Understanding reliability and validity in qualitative research. The qualitative report 8(4):597–607.
Haridus- ja Teadusministeerium. (2017). Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgituseks. Paide, Tallinn, Tartu.
Haridus- ja Teadusministeerium. 2020a. „Alusharidus“. Salvestatud 25. mai 2020 https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/alusharidus
Haridus- ja Teadusministeerium. 2020b. Haridus Statistika. HaridusSilm. Salvestatud 25. mai 2020 http://www.haridussilm.ee/?leht=alus_yld_1
Haridussõnastik. 2020. „Hariduslik erivajadus“. Haridussõnastik. Salvestatud 25. mai 2020 https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=projekt%C3%B5pe&F=M&C06=et
Haridussõnastik. 2021. „Erivajadusega laps“. Haridussõnastik. Salvestatud 9. märts 2021 https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=erivajadusega+laps&F=M&C06=et
Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: AS Medicina.
Häidkind, P. (2007). Hariduslike erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lk 7–10 Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lk 22–72 Lapse arengu hindamine ja toetamine, toimetanud Ene Kulderknup. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Häidkind, P., Oras, K. (2016). Kaasava Hariduse Mõiste Ning Õpetaja Ees Seisvad Ülesanded Lasteaedades Ja Esimeses Kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 4(2):60–88. doi: 10.12697/eha.2016.4.2.04.
Hytönen, J. (2000). John Dewey ja progressiivne pedagoogika. Lk 15–22 Lapsekeskne kasvatus. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Kalmus, V., Masso, A., Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. Salvestatud 14. märts 2021 http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys
Kanep, H. (2008). Haridusliku erivajadusega õpilane koolikaardil, tugiteenuste kättesaadavus haridusliku erivajadusega õpilasele II osa. Tartu: Haridus‐ ja Teadusministeerium.
Katz, L. G, Chard S. C., Chard S. (2000). Engaging Children’s Minds: The Project Approach. Greenwood Publishing Group.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I. 23, 152 https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigi Teataja I. 27, 387 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012018006
Koort, A. (1935). John Dewey pedagoogika aluseid. Eesti Kool. Pedagoogiline ajakiri, mai, 173–81.
Kutsar, D. (2013). Laste Heaolu. Tallinn: Statistikaamet.
Kutsekoda. (2020). Kutsestandardid: Õpetaja, Tase 6. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10824210
Kuurme, T. (2018). Käisi aeg ja pedagoogika aegadeülesus. Õpetajate Leht. Loetud aadressilt: https://opleht.ee/2018/11/kaisi-aeg-ja-pedagoogika-aegadeulesus/
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõrgesaar, J. (2013). Eripedagoogika. Lk 59–64 Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kõrgesaar, J. (2020). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Kd Kolmas, täiendatud ja parandatud väljanne. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.
Käis, J. (1935). Isetegevus ja individuaalne tööviis. Kd 2. tr. Koolibri. toimetanud F. Eisen. Tallinn: Võru Seminar.
Kyriazopoulou, M., Bartolo, P., Björck-Åkesson, E. (2017). Kaasav alusharidus: Uued ülevaated ja vahendid – Lõplik kokkuvõttev raport. Odense, Taani: Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur.
Lahe, K. (2019). Projektõpe muutunud õpikäsituse kontekstis. Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool, Tallinn.
Liimets, H. (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus.
Lilleoja, L. (2013). Erivajadusega laps lasteaias. Abimaterjal õpetajakoolituse üliõpilastele. toimetanud T. Tammemäe. Tallinn: Eduko.
Mikser, R., Veisson, M. (2013). Alusharidus. Lk 36–42 Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Nagel, V. (2005). Õppimist soosiv keskkond. Õpilasest õppijaks. Loetud aadressilt: http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html
Nelis, P., Pedaste, M. (2020). Kaasava Hariduse Mudel Alushariduse Kontekstis: Süstemaatiline Kirjandusülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 8(2):138–63. doi: 10.12697/eha.2020.8.2.06.
Richardson, P. W., Karabenick, S. A., Watt, H. M. G. (2014). Teacher Motivation: Theory and Practice. Routledge.
Rinaldi, C. (2006). In Dialogue with Reggio Emilia: Listening, Researching and Learning. Routledge.
Robson, C. (2002). Real world research: A resource for social scientists and practitioner-researchers (Vol. 2). 2. tr. Oxford: Blackwell.
Räis, M.-L., Kallaste, E., Sandre, S.-L. (2016). Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Eesti Rakendusuuringute keskus Centar.
Rämmer, A. (2014). Valimi moodustamine. Loetud aadressilt: http://samm.ut.ee/valimid
Smidt, S. (2013). Introducing Malaguzzi: Exploring the Life and Work of Reggio Emilia’s Founding Father. New York: Routledge.
Solomon, G. (2003). Project-Based Learning: A Primer. Technology and Learning-Dayton 23(6):3.
Sotsiaalministeerium. (2019). Puudega laps. Loetud aadressilt: https://www.sm.ee/et/puudega-laps
Stacey, M. (2009). Teamwork and Collaboration in Early Years Settings. Learning Matters.
Statistikaamet. (2021). Puudega inimesed vanuserühma, soo ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Salvestatud 2. jaanuar 2021 http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&SubSessionId=618a2db3-20dc-4997-9a56-0961b0aac5e2&themetreeid=6
Tascı, B. G. (2015). Project Based Learning from Elementary School to College, Tool: Architecture | Elsevier Enhanced Reader. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 770–75.
Turner, D. W. (2010). Qualitative Interview Design: A Practical Guide for Novice Investigators. Lk 754–60 The qualitative report, 15(3).
Tuul, M. (2017). Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Doktoritöö, Tallinna Ülikool, Tallinn.
Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Tuuling, L. (2015). Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus. Õpetajate Leht. Loetud aadressilt: https://opleht.ee/2015/05/lasteaiaopetaja-roll-lapse-arengus/
Valk, A. (2017). Head oskused. HTMi aasta-analüüs.
Virkus, S. (2016). Intervjuu liigid | Intervjuu, vaatlus ja sisuanalüüs. Loetud aadressilt: https://www.tlu.ee/~sirvir/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals/intervjuu_liigid.html
Õun, T, Nugin, K. (2017). Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias. Tartu: AS Atlex.
ÜRO. (2006). Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll. https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/raamat_veeb.pdf
ÜRO Peaassamblee. (1995). Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid : Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon : lühendatud ja kohandatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 48/96.