Uurimistulemused ja analüüs

Alljärgnevas peatükis annab uurija ülevaate uurimistöö tulemustest uurimisküsimuste kaupa: kuidas ja miks jõuavad õpetajad projektõppeni, millised on takistused projektõppe läbiviimiseks erivajadustega laste õpetamisel, kuidas hindavad õpetajad projektõppe mõju erivajadustega laste arengule ning millised on projektõppe eelised traditsiooniliste õpimeetodite ees erivajadustega laste õpetamisel? Tulemuste esitamisel toob uurija välja intervjuuritavate vastuseid, kasutades selleks õpetajatele antud tähiseid (Õpetaja 1, Õpetaja 2, ... jne) ja esitades tsitaadid kaldkirjas ja jutumärkides, /.../ märk tsitaadis tähistab uurimisküsimuse kontekstis ebaolulist infot. Andmeanalüüsi muudab usaldusväärsemaks viitamine teoreetilisele kirjandusele (Golafshani, 2003).

Projektõppe jõudmine koolieelsesse lasteasutusse

Tänapäeva lasteaiad saavad ise otsustada oma õpimeetodi, mida oma asutuses kasutada ja milliste põhimõtete järgi tegutseda. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimise põhimõtted määrab kindlaks asutuses kehtestatud lasteaia õppekava, lähtudes riiklikust õppekavast.

Projektõppe, kui ühe pedagoogilise meetodini jõuavad õpetajad erinevaid teid pidi. Intervjueeritavatest kõige suurem osa vastajatest jõudsid projektõppeni, kuna tundsid, et vajavad oma töös midagi muud kui traditsioonilised nädalaplaanid või kuukavad. Õpetajad tõid välja, et nädala- ja kuuplaanide tegemine oli nende jaoks pigem tüütu ja üksluine ning nad soovisid õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia varieeruvalt ja rohkem lapsest lähtuvalt. Õpetaja 12: /.../ üks ja sama ammendab iseendal ka ära, tahtsin erinevaid väljundeid otsida, et oleks endal ka huvitav, muidu ma ei suuda lastele midagi pakkuda kui mulle endale ei meeldi /.../. Suur osa intervjueeritavatest alustasid projektõppega kohe lasteaeda tööle asudes, sest olid saanud selle kohta teadmisi ülikoolis õppides, praktikal käies või nad asusid tööle, kus juba tehti samme projektõppele üleminekuks. Ülikoolis omandatud teoreetilised teadmised ja läbitud praktikad lasteaedades andsid õpetajatele teadmise, mis on ühe või teise õppemeetodi erinevused ning projektõpe tundus nendele põnev, erinevaid võimalusi pakkuv ja loomulik. Õpetaja 9: /.../ Mina tegelikult sain juba kohe ülikoolis aru ja oma esimesi praktikaid tehes, et ma ei soovi mitte kunagi töötada lasteaias, kus ma ei saa projektõpet teha /.../. Üks osa õpetajatest tegid projektõpet juba varasemalt, aga alles projektõppe põhimõtetega lähemalt tutvumine tõi neile arusaama, et nende senine õppe- ja kasvatustegevuste läbi viimine oli sarnane projektõppe põhimõtetega ja selle õpimeetodiga edasi minek oli ainuõige valik. Õpetajad olid juba varasemalt teinud projekte paralleelselt kuukavadega, lähtunud teemade valikul laste huvist ning kaasanud lapsi oma õppimise eest vastutama koos õpetaja, kaaslaste ja toetava keskkonnaga. Lisaks olid õpetajad saanud teadmisi nüüdisaegset õpikäsitust toetavatest koolitustest, mida viidi läbi koostöös ülikoolide ja Eesti Lasteaednike Liiduga. Õpetaja 2: /.../ ja siis mulle tunduski, et et see on väga minu minu teema, ma tundsin ära kuidagi, et see on see, mis on mulle südamelähedane ja mida ma tegelikult niimoodi alateadlikult olin terve elu teinud /.../.

Koolieelse lasteasutuse juhtkonna toetus ja lasteaia ühised põhimõtted aitavad samuti õpetajatel projektõppega alustada ja seda edukalt läbi viia. Kaks intervjueeritavat tõid välja, et nende tee projektõppega algas just juhtkonna eestvedamisel ja soovil. Juhtkonna soov oma maja muuta millegi poolest erilisemaks kui teised sama linna lasteaiad ja lasteaia juhi vaimustus Reggio Emilia kasvatusfilosoofiast, olid nende õpetajate jaoks võimalus alustada projektõppega. Õpetaja 6: /.../ Direktori eestvõtmisel või noh, meil vahetus juht majas ja siis hakkasimegi nagu seda rada, et alustasime koos temaga./.../. Ühe intervjuu andnud õpetaja sõnul teevad nad projektõpet pigem lühiajaliselt paralleelselt nädala- ja kuuplaanidega, kuid leidis siiski, et projektõpe on põnev nii lastele kui õpetajatele. Õpetaja tõdes ka, et tegelikult on nende majas töötajaid, kes teevad projektõpet rohkem kui korra aastas nagu ettenähtud ja ilmselt edaspidi on nende maja liikumas üha enam projektõppele. Õpetaja 5: /.../ Tegelikult meie lasteaias on niimoodi nagu ette nähtud, et vähemalt korra aastas on üks kuu sellist projektõpet, mis on tegelikult väga lahe, et siis saabki nagu süvitsi minna ühte teemasse /.../.

Intervjuudest selgus, et õpetajad, kes kasutavad projektõpet on ise sellega väga rahul. Nende jõudmine antud õppemetoodikani võis olla küll erinev, aga mõne muu pedagoogilise suuna peale pole enamik õpetajatest, peale projektõppe kasutusele võtmist, enam kaalunud. Õpetajad leidsid, et projektõppes on võimalik kasutada ka teiste alternatiivpedagoogiliste suundade elemente, samas ei piira projektõpe nii selgete või rangete piirangutega. Õpetaja 6: /.../ tegelikult on niimoodi, et minu arvates on projekõppes ikkagi nende teiste alternatiipedagoogikate elemente sees. Et projektõpe tundus kõige lapsest lähtuvana minule /.../. Õpetajate hinnangul on alternatiivpedagoogilistes suundades, mis vastanduksid tavapärasele riigi poolt kehtestatud haridussüsteemile, oluline iga lapse potentsiaali avastamine, õppeprotsesside kohandamine iga rühma ja lapse vajadusi ning võimeid arvestades ning mille kaudu luuakse igaühe eripära arvestatav keskkond, kus õppida. Kõike seda pakub projektõpe suurepäraselt ning õpetajad, kes lähtuvad oma töös riiklikus õppekavas välja toodud lapsest lähtumise põhimõttest on veendunud, et projektõpe on selle saavutamiseks hea vahend.

Erivajadused koolieelses lasteasutuses

Haridus- ja Teadusministeeriumi statistika andmetel on erivajadustega laste arv koolieelsetes lasteasutustes viimase kümne aastaga suurenenud kahe kordselt. Seda fakti kinnitavad ka kõik intervjuudes osalenud õpetajad. Õpetaja 7: /.../ Selles mõttes, et kui ma mõtlen oma kolmekümne aasta peale, mis ma olen lasteaias töötanud, on järjest rohkem tekkinud neid lapsi, kellel on vajadus tugiisiku või eripedagoogi abi järele /.../. Tabelis 3. on välja toodud erivajadused, millega intervjuudes osalenud õpetajad on oma töös kokku puutunud.

Tabel 3. Nimetatud erivajadused, millega õpetajad on oma töös kokku puutunud

Nimetatud erivajadus (Nimetamise sagedus)

Andekus (13)

Käitumisraskused (9)

Autism, aspergeri sündroom ja erinevad autismispektri häired (9)

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (6)

Muukeelsus (5)

Erinevad kõnepuuded ja kõnehäired (4)

Füüsilised puuded (2)

Downi sündroom (1)

Vaimupuue (1)

Nägemispuuded (1)

Diabeet (1)

Muu arengus maha jäämus (1)

Lisaks leiavad õpetajad, et lasteaedades on palju diagnoosimata erivajadusi, mis üheski statistikas erinevatel põhjustel ei kajastu. Põhjustest toodi välja peamiselt vanemate keeldumine lapsega Rajaleidja või mõne muu asutuse poole pöördumisest, et erivajadust lasta hinnata. Teiseks mõnda erivajadust ei diagnoositagi eelkooliealise lapse puhul, isegi kui tal esinevad tunnused juba koolieelses eas ning kolmandaks toodi välja muukeelsed ja andekad lapsed, kes ei pruugi üheski statistikas numbriliselt sees olla, samas aga mõjutavad rühmas töökorraldust ja vajavad lisaressurssi õpetajalt. Andekate laste kohta ütlesid intervjuudes osalenud õpetajad, et tihtipeale on nad andekad vaid ühes-kahes valdkonnas, samas mõni teine valdkond võib vajada palju lisatoetust. Andekate laste puhul tõid õpetajad enim välja sotsiaalsed oskused, mida on vaja rohkem toetada ning nende andekuse tasemele vastavate ülesannete leidmine, et ka nemad saaksid õppida pingutama. Õpetaja 2: /.../oli selline hästi ettevõtlik, kellega pidi tõsiselt tegelema, et talle väljakutseid lasteaias pakkuda /.../. Osade maakondade õpetajad märkisid, et tihtipeale on muukeelseid lapsi peaaegu pool rühmast ning õppe- ja kasvatustegevusi peaks läbi viima kahes keeles või pidevalt kordama tööjuhiseid, sest lapsed ei pruugi muidu aru saada. Hoolimata sellest, et lasteaia õppekeeleks on eesti keel ja see raskendab õpetajate hinnangul tööd veelgi, kuna muukeelsust ei peeta erivajaduseks ja laste arvu rühmas selle võrra ei vähendata. Õpetaja 12: /.../ kui nende muukeelsetega rääkida, nendel on kuidagi selline hoiak on rühmas,/.../ kolmandal korral hakkavad alles kuulama, et vahel vahepeal endale kohutavalt väsitav. /.../ mitu korda ühe sama asja rääkimine kuidagi ongi selline, et Eesti lapsed on siis vahepeal nii tüdinud ja tülpinud juba /.../.

Intervjuude käigus uuriti õpetajatelt nende hinnanguid projektõppe läbiviimise võimalikkuse kohta mistahes erivajadusega lastega. Kõik osalenud õpetajatest leidsid, et nende hinnangul on võimalik projektõpet läbi viia kõikide erivajadustega lastega hoolimata erivajaduse raskusastmest. Õpetajad olid arvamusel, et kasutades õigeid vahendeid ja töövõtteid, ei ole erivajadus see põhjus, miks projektõppe tegemine peaks ebaõnnestuma. Õpetajad tõid välja, et projekõpe on pigem protsessipõhine ja tulemust ei peeta nii oluliseks, sest protsessi käigus keskendutakse sensoorsetele meeltele nagu lõhnad, tajud, maitsed jne. Oluliseks peetakse eluliste teemade käsitlemist, füüsikaliste nähtuste tajumist ning tunnetamist. Õpetaja 4: /.../ Ma arvan, et ei tohi kinni jääda sellesse, et laps peab õppima seda või teist, vaid igalühel on ikkagi omad eesmärgid lähtuvalt tema erivajadusest /.../.

Kokkuvõtteks leidsid õpetajad, et projektõpe on erivajadustega laste jaoks sobiv õpimeetod ning ükski erivajadusega selle tegemist ei tohiks segada.

Peamised takistustused projektõppe läbiviimiseks erivajadustega lastega

Iga õpimeetodi rakendamisel võivad esineda ka takistavad tegurid, miks see ei pruugi olla nii effektiivne kui loodetakse. Intervjuudes osalenud õpetajad tõid välja mõned nende meelest takistavad tegurid, miks projektõppe läbiviimine erivajadustega või ka tavalastega ei peaks õnnestuma.

Peamiseks põhjuseks nimetati õpetaja enda motivatsiooni projektõpet teha või teadmatust projektõppe olemusest. Õpetaja motivatsiooni puhul olid intervjueeritavad arvamusel, et palju oleneb inimese olemusest, tema uuendusmeelsusest, enesekindlusest ja tahtmisest projektõpet teha. Õpetaja 8: /.../ No ma arvan, et kui õpetaja on motiveeritud ja suudab erivajadusega lapsega tööd teha, siis ei ole takistusi./.../. Õpetajad arvasid, et uuendustele avatud olek tuleb kasuks ka erivajadustega lastega projektõppe läbiviimisel. Õpetaja 2: /.../ kes on projektõppe kohta nii ehk naa skeptilised ja ei näe selles sellist eduvõtit ja võimalust, et laps saaks oma õpiteel õppida, ise kujundada ja selles protsessis kaasas olla. Siis sageli öeldaksegi, et kohe otse välja, et projektõpe ei sobi./.../. Lisaks toodi välja, et teinekord püütakse pugeda teadmatuse taha, aga teadmisi ja oskusi on võimalik erinevate koolitustega juurde saada ja pigem on kohati tegemist „vana hea mugava“ tegemisega, mis ei nõuaks liialt pingutusi. Üks õpetaja tõi välja, et tema hinnangul vanemad õpetajad ootavadki, et tuleksid nooremad kolleegid, tugiisikud või erispetsialistid, kes teeksid erivajadustega lastega töö ära ja nemad ei peaks midagi lisaks tegema ja saaksid aastast aastasse samu nädalakavasid lastega läbi viia.

Teise suure takistava tegurina tõid õpetajad välja inimressursi puuduse lasteaias, seda nii rühmas erivajadusega lastele tugiisikute, erialaspetsialistide puudumise või vähesuse näol lasteaias. Tugiisikud oleksid rühmameeskonnale abiks keerulisemate erivajaduste puhul kui on vajadus last ärevaks olukorraks ettevalmistada, seisundist välja tuua või temaga see ärev olukord koos turvaliselt läbi teha. Lisaks tõid mõned õpetajad välja fakti, et erispetsialistid on küll lasteaedades olemas ja abiks, aga kordade arv nädalas, mille jooksul saab laps teenust eripedagoogi, logopeedi või psühholoogi juures, on väga väike ja süsteemset tööd, mida erivajadusega laps vajaks on keeruline selliselt korraldada. Õpetaja 6: /.../ Kohati tundub, et eripedagoogi see kordade arv, mis laps saab käia seal on vähene, kuna lapsi on palju. Võiks olla suurema koormusega tööl siis, sest lihtsalt ei mahu nad aja sisse lihtsalt ära. Teenus iseenesest on olemas/.../.

Võrdselt toodi õpetajate poolt välja ka juhtkonna toetuse ja rühma meeskonnatöö puudumise poolt, millede olemasolu on väga suure tähtsusega olenemata õpimeetodist, mida rakendatakse. Intervjueeritavad olid kokkupuutunud olukordadega, kus õpetajatel oli olemas motivatsioon projektõpet teha, aga kuna projektõppe koolitustel osalevad pigem õpetajad kui juhid, siis teadmatusest, millegi uue ees on lasteaia juhtkond keeldunud projektõppe lubamisest. Õpetaja 2: /.../ Just see noh, juhtkonna poolne teadmatus, sest et koolitusi on lasteaia õpetajatele ja juhid ei käi nendel koolitustel ja siis tekibki see, et mingi võõras asi, millest eriti midagi ei teata ja seda lihtsam ära keelata kui ennast kurssi viia /.../. Sarnaselt juhtkonna toetuse puudumisele toodi välja ka rühma meeskonna toetuse puudumine, kus õpetajad leidsid, et ilma meeskonnatööta on väga keeruline projektõpet läbi viia mistahes lastega. Õpetaja 9: /.../ Et kindlasti on vaja hästi-hästi sellist tugevat meeskonda, kõik peavad tahtma teha, et muidu on keeruline /.../.

Lisaks leidsid õpetajad takistava või raskendava tegurina olevat lapsevanemate vähesed teadmised projektõppe olemuse kohta, seda eriti muukeelsete vanemate seas. Õpetaja 12: /.../projektõpe on meie lapsevanematele hästi võõras just muukeelsete lapsevanematele, sest et nad ei saa nagu täpselt aru, mida see laps selle projekti käigus õpib /.../ ma ei tea, kas see on nüüd see rahvuste vahe või ma ei oska öelda. Varem ei ole olnud, aga kuna see osakaal on läinud nii suureks, siis see paraku nii on, et nurinat tuleb /.../. Mõned õpetajad leidsid, et liigne majasisene planeeritus ürituste näol ja liigne kiirustamine mõningatel tasanditel on samuti üks takistus, miks projektõpet erivajadustega lastega on keeruline teha. Tihtipeale erinevad majas korraldatavad üritused on hoopis teisest teemast kui rühma projekt ning seetõttu tükeldavad üritused projekti sujuva kulgemise ära ja mõnikord juhtub, et ka laste huvi kipub katkema. Õpetaja 13: /.../ kõige suurem takistus on minu meelest igasugused lasteaia poolsed üritused et need hakivad seda projektõpet /.../ minu jaoks oleks hea kui saaks lõimida neid tähtpäevi ja kõike muud projektiga /.../.

Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt võib aiarühmas (3-7-aastased) olla laste arv 20, mida hoolekogu võib maksimaalselt nelja lapse võrra suurendada. Sama seadus ütleb ka, et diagnoositud erivajaduse puhul tuleks lastearvu vähendada rühmas selliselt, et üks erivajadusega laps võtab rühmas kolm kohta. Sellest seadusest tulenevalt tõid õpetajad välja ühe tegurina ka erivajadustega laste arengu toetamise takistusena liiga suur laste arvu rühmas. Õpetajad leiavad, et lasteaia rühma komplekteerides ei tohiks tänapäeval, kui erivajadusega lapsi on koolieelses lasteasutuses aina rohkem, kohe rühma maksimaalselt täis panna vaid peaks jätma ruumi juhuks kui mõnel lapsel on vajadusi lisatoe järgi. Õpetaja 9: /.../ tegelikult oleks võinud ju olla vähem kui 24, kui oli üks juba diagnoositud on ju. Et see ongi see, et sa oled tubli ja saad hakkama ja aga, et tegelikult see on suurema süsteemi probleem natukene /.../.

Kokkuvõttes võivad nimetatud takistavad tegurid esile kerkida mistahes õpimeetodi või pedagoogilises suunas, mitte ainult projektõppe ja erivajadustega laste puhul. Õpetajate motivatsiooni, inimresursi, meeskonnatöö ja juhtkonna toetuse puudumine ja laste arv rühmas saavad, aga suuremaks takistuseks kui rühmas on erivajadusega lapsed, kes vajavad lisatuge ja individuaalsemat lähenemist kui tavalapsed.

Projektõppe mõju erivajadustega laste arengule

Intervjuude käigus uuriti õpetajatelt, kuidas nad hindavad erivajadustega laste toetamist projektõppe kaudu, kuidas on mõjutanud projektõppe kasutamine erivajadustega laste arengut, milliseid oskusi on erivajadusega lapsed enim omandanud tänu projektõppele ja kuidas mõjutavad erivajadustega laste huvid projektiteemade valikuid.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel tuleb õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel arvestada laste eripäradega, näiteks tema võimete, keelelise- ja kultuurilise tausta, vanuse, soo jms. Projektõpet peetakse just sobilikuks erineva arengutaseme ja kultuurilise taustaga laste puhul. (Alfons 2016) Projektõpet saab käsitleda kui õppimist läbi eluliste, tõeliste ja aktuaalsete teemade ning teadmiste avastamine toimub läbi laste huvi. Seda kinnitavad ka intervjuudes osalenud õpetajad, et õppimine läbi lapse huvi on olnud kõige effektiivsem ja kõige enam positiivset tagasiside saanud. Õpetaja 1: /.../ minu jaoks on seal väga palju võimalusi /.../ selles mõttes on projektõpe ikka minu jaoks erivajadustega laste puhul väga tänuväärne. /.../, et sa saad palju kombineerida ja samal ajal last sellega toetada, et tema nagu teadmised ja vaade lähevad ka laiemaks /.../. Õpetajate hinnangul võib erivajadustega lapsel olla oma üks väga konkreetne huvi, millegi vastu, aga projektõppes on võimalik läbi selle huvi lapse maailmapilti laiendada ja vajalikke oskusi õpetada. Õpetaja 1: /.../ näiteks lapsel, tal ongi, see oma üks konkreetne huvi /.../, et tal on kõik ämblikud noh, mitte midagi nagu ei paku huvi, ainult et ämblikutest räägib, iga pildi peale jõuab ämblike, mitte midagi nagu muud huvi ei pakku, aga tänu projektõppele me oleme saanud nagu laiendada seda, et, ta nagu vaatab kaugemale, märkab nüüd lindusid ja ta räägib lindudest, sest meil oli linnu projekti ja ta kogeb ka nagu maailma enda jaoks suuremana /.../. Õpetajad leidsid, et projektõpe innustab lapsi ise rohkem uurima ja teada saama, nägema maailma ühtse tervikuna ja samas ka märkama pisidetaile. Projektõppe kaudu on võimalik lähtudes lapse huvist ja võimetest, liikuda tema lähiarengutsoonis selliselt, et laps omandab oskusi, mis vastavad tema arengutasemele ning selle käigus kogeb nii pingutust kui eduelamust. Projektõppe puhul ei ole niivõrd oluline tulemus vaid protsessis osalemine ja selle tunnetamine. Õpetajate sõnul mõjub erivajadustega lastele projektõppe puhul kõige paremini selle õpitempo, mille saab lapsest lähtuvalt seada. Õpetaja 6: /.../ erivajadusega lastel on oma õpitempo ja kui nüüd rääkida andekatest, siis nemad saavad ka lihtsalt ennast paremini teostada /.../ siis nad teevad geniaalseid asju, mis tavaõppega välja ei tuleks /.../.

Projektõpe mõjutab õpetajate hinnangul väga positiivelt ka erivajadusega laste kõne arengut, kuna võimaldab teemadega süvitsi minna ja laseb lastel sobilikus tempos teemaga tegeleda. Kõnepuudega laste puhul tõid õpetajad välja, et nende sõnavara oli tänu projektõppele suurenenud. Õpetaja 8: /.../ nende laste puhul, kellel oli väga tugevaid kõne probleeme, et nendel on mingi kõnekeskuse osa kahjustatud, et nende puhul on kõne areng olnud suur /.../. Kõne arengule aitab kaasa õpetajate sõnul koostöös osalemine alagruppides ja oma panuse andmine vastavalt oma võimetele ja oskustele. Õpetaja 2: /.../ kindlasti see toetab ka nende kõne arengut /.../ kui niimoodi koostöiselt õppida ja nad saavad panustada võrdväärselt teistega kuigi vastavalt oma võimetele /.../.

Intervjueeritud õpetajatest olid kõik sellel arvamusel, et projektõpe mõjutab erivajadustega laste arengut igaljuhul ainult positiivselt, sest annab võimalusi lähtuda lapsest ja diferentseerida õpet vastavalt nende vajadustele, võimetele ja huvidele.

Projektõppe toel enim omandatud oskused

Projektõppe toel õppimine on õpetajate hinnangul huvitav nii lastele kui õpetajatele endale. Sellest tulenevalt tõid õpetajad välja erinevaid oskusi, mida erivajadusega lapsed nende hinnangul projektõppe kaudu saavad enim omandada.

1.1. Sotsiaalsed- ja õpioskused

Peamiselt tõid õpetajad esile, et erivajadusega lapsed omandavad enim sotsiaalseid oskususi tänu projektõppele. Väiksemates alagruppides tegutsedes saavad lapsed ise rohkem suhelda ning oma mõtteid ja ideid teistega jagada, mis suures grupis ei pruugi olla nii hästi võimalik. Samuti tõid õpetajad välja, et tänu projektõppele vähenesid näiteks käitumis-raskustega lastel konfliktid teiste lastega. Õpetaja 8: /.../ selle ATH lapsega nägin ma muutust, mida teistega pole näinud. Enne hakkas ta iga tegevuse peale üürgama, aga projektõppega muutus ta nii innukaks ja positiivseks eeskujuks /.../ kui ta sai aru, et tema arvamus loeb ja ta võibki teha ettepanekuid ja teda kuulatakse siis paranesid ka tema suhted teiste lastega, teda võeti rohkem kampa ja konflike oli ka vähem /.../. Õpetajate hinnang sotsiaalsete oskuste arendamisele projektõppe kaudu oli niivõrd hea, et nende hinnangul ei vaja projektõppes tegutsevad lapsed muid toetavaid programme nagu KiVa, Samm-Sammult või Persona Dolls metoodikaid. Õpetaja 2: /.../ ma olen kogenud seda sotsiaalset poolt, et me ei tee asju kampaania korras, vaid meil on ühine eesmärk, koos liigume sinna, läbi selle lapsed õpivad /.../ kui see on nii loomulik ja igapäeva osa siis mul ei ole vajagi neid lillasid karusid või muud, sest me märkame ja toetame igapäevaselt ka /.../. Õpetajad, kes siiski muid metoodikaid paralleelselt projektõppega kasutasid arvasid, et nende lõimumine projektidesse on pigem keeruline ja on täiesti eraldi osa õppe- ja kasvatustööst ning jääb kohati isegi jalgu. Õpetaja 4: /.../ma tunnen, et pean nagu tõsisemalt süvenenumalt mõtlema selle peale, et see lilla karu jalgu ei jääks /.../ et ta väga nagu ei toeta hetkel, sest kui seda erivajadusega last see ei huvita siis ta ei tee ka /.../. Sotsiaalsete oskuste all tõid õpetajad näiteid ka paranenud meeskonnatöö oskusest, teistega arvestamisest ja abistamist, mida tänu projektõppele on võimalik paremini läbiviia kui võibolla tavaõppe puhul. Õpetaja 10: /.../ suhtlemine ja et nad teevad kokkuleppeid, et nad saavad aru ja oskavad kuulata üksteist /.../. Lisaks tõid õpetajad välja, et kuna sotsiaalsed suhted on head siis julgevad ka erivajadusega lapsed ennast väljendada ja usaldavad ennast selles rohkem. Õpetaja 1: /.../ kui me teeme kokkuvõtteid või jagame tervele rühmale, mis me oleme teinud /.../ siis julgeb ka ennast väljendada, ta usaldab teiste ees ennast ja enda teadmisi väljendada /.../.

Võrdselt sotsiaalsete oskustega tõid intervjueeritavad välja ka õpioskused, mida lapsed projektõppe kaudu omandasid. Kuna õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel siis arendab projektõpe õpetajate hinnangul ka taju, mälu, tähelepanu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Erivajadusega lapse tunnetusoskuste arendamisele tuleks alati läheneda lapsest lähtuvalt ja individuaalselt. Õpetaja 3: /.../ näiteks püsimist tegevuses, kui me muidu käsitlesime mingit teemat, mis teda huvitanud, ta läks kohe minema, ta korraks vaatas ja läks minema /.../. Õppimine on lapse sünnipärane tung, ta avastab uurides, vaadeldes, katsetades läbi kogemuse ja aktiivse tegutsemise, mistõttu on olulisel kohal lapse huvi ja motivatsiooni tekitamine.

1.2. Enesekohased-, mängu- ja iseteenindus oskused

Sotsiaalsete oskuste kõrval tõid õpetajad välja ka enesekohased-, mängu- ja iseteenindus oskused, mida on samuti väga hea projektõppe kaudu arendada. Enesekohaste oskuste all mõistame lapse võimet eristada ja teadvustada oma emotsioone, oskusi ja võimeid ning juhtida oma käitumist. Õpetajate sõnul on projektõppe kaudu võimalik panna lapsi tegema ülesandeid ja omandama uusi teadmisi ning oskusi nii, et nad seda ise ei taju. Mõnikord ka selliseid, mida nad eelisjärjekorras ei valiks. Õpetaja 8: /.../ vastu tahtmist ei taha ükski laps teha asju ja need ei jää meelde /.../ projektõppe kavalus ongi laste endi huvi kasutamine /.../.

Mänguoskuste kohta tõid õpetajad välja, et kuna projektiteemad saavad alguse lastelt siis jõuab see teema ka nende mängudesse, mistõttu on olulisel kohal ka mänguoskuste areng. Kompromisside tegemine, reeglitest kinnipidamine ning tulla toime mängus erinevate emotsioonidega on mõned komponendid, mida intervjueeritavate arvates saab projektõppega saavutada. Erivajadustega lastele võib selle oskuse omandamine tihtipeale olla keerulisem, aga sobiva keskkonna, tempo ja vahenditega on õpetajate hinnangul võimalik siiski piisavalt toetada. Õpetaja 7: /.../ liitrühma kontekstis on vahepeal need grupid ju sellised, kus on suured ja väikesed koos ja siis kuidas nad jagavad neid meeskonna ülesandeid ja teevad kokkuleppeid, kuidas asi peaks toimima või kes mida teeb /.../.

Iseteenindusoskuse kohta leidsid õpetajad, et kuna lastel lubatakse ise proovida, katsetada ja ollakse vajadusel toeks, siis laps ongi valmis rohkem tegema kui esialgu võiks tunduda. Laps usaldab ennast ja keskkonda, mis tema ümber on ning kui keskkond on turvaline lapse jaoks siis ta on valmis rohkem proovima ja uurima. Õpetaja 4: /.../ riietumise teemad on olnud, kus sa näed et ta ei saa ja saa ja siis võtad selle üksi pulki lahti osadeks /.../ lased katsetada ise leelotades ja luulutades erinevaid lugusid ja järgmisel hetkel ta saabki ise. See on eduelamus mõlemale /.../.

1.3. Akadeemilised teadmised, üld- ja peenmotoorika

Lisaks eelpool nimetatud kognitiivsetele oskustele on õpetajate hinnangul projektõppega võimalik toetada ka erivajadustega laste füüsilisi ja käelisi oskusi ning akadeemilisi teadmisi. Õpetaja 3: /.../ üks laps, kellega eelmisel aastal olid käelised tegevused täiesti null, ta lihtsalt ei teinud /.../ me leidsime tema huvi ralliautode vastu ja nüüd ta on käelisi tegevusi ka teinud ja arengus on olnud edasiminekut tänu sellele /.../. Teemadega süvitsi minek annab lapsele võimaluse mõista maailma tervikuna ja luua enda jaoks seoseid, mida traditsioonilise õppega ei pruugi tekkida. Õpetaja 1: /.../ kui me vaatame selle nurga alt, et nad tunneksid elu vastu huvi, noh et laps näeb et maailm on nii põnev ja tekivad soovid midagi edasi teada saada /.../ spektri peal laps, kellel on raske tuleviku peale mõelda, ütleb et tahab ka õpetajaks saada /.../ et tal tekivad ka tahtmised ja soovid tuleviku suhtes /.../. Õpetajad hindavad projektõpet laiapõhjaliseks õpimeetodiks, mille võimalused on piiritud ja kõik oleneb, vaid õpetaja ja lastevahelisest koostööst.

Kokkuvõttes olid õpetajad veendunud, et projektõppe kaudu on võimalik arendada kõiki oskusi, mida elus hakkama saamiseks on vaja. Lastel lubatakse harjutada kõiki oskusi nende jaoks vaimselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas ja see annab ka õpetajate hinnangul tulemusi. Varakult omandatud oskustel on oluline väärtus, need annavad lapsele motivatsiooni edasi õppida ja mõista nende olulisust edaspidi, kus omandamata jäänud oskuste pinnalt mahajäämus kulmineerub ja omandamata jäävad ka järgnevad oskused.

Projektõppe eelised traditsiooniliste õpimeetodite ees erivajadustega laste õpetamisel

Projektõppe eelistest traditsiooniliste õpimeetodite ees tõid intervjueeritavad välja, et lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuste läbi viimisel laste huvidest, mitte õpetaja poolt paika pandud teemadest ja plaanidest. Lapsed on oma loomu poolest ka uudishimulikud ja selle säilitamiseks on õpetamisel hea kasutada käed-külge õppimist ehk lapsed kogevad õpitut läbi erinevate meelte. Õpetaja 12: /.../ laps ongi loov kui ta saab vabalt tegutseda ja olla /.../ meie kohus on kõik see seostada seda nagu õppekavaga, mida need lapsed teevad, suunata ja toetada. See on andnud lastele sellist otsustamisvabadust mingil määral. Ja nad tunnevad ennast nagu vabana /.../. Huvist tingituna tõuseb laste motivatsioon õppida ja rohkem teada saada ning kuna õpe toimub lapsest lähtuvalt ning sobivas tempos on eduelamus garanteeritud. Laps õpib pingutama protsessi käigus ja tema lõpptulemus ei ole niivõrd oluline kui protsess ise ning selles osalemine. Suurimaks eeliseks projektõppe puhul on õpetajate sõnul pikem keskendumine kuna õpitempo on rahulikum. Õpitempost ja vabamast ajakavast tingituna jõutakse teemadega tegeleda seni kuni lastel on huvi või huvi kandub mõne muu teema peale. Õpetaja 5: /.../ selline süvitsi minek aitab erivajadusega lapsel võib-olla rohkem kinnistada mingisuguseid teadmisi, et ei ole sellist ühelt teemalt teisele hüppamist /.../. Laps saab ise õppida analüüsima, mis läks hästi ja mida on vaja veel parendada, olles tegevuste käigus loov ja originaalne. Õpetajate sõnul toetab projektõppe kasutamine laste loovuse arengut, kuna lapsed saavad võimaluse katsetada erinevate materjalidega, arutleda õpitu üle ja küsida küsimusi. Õpetaja 7: /.../ lapsed oskavad arutleda, nad oskavad küsida küsimusi, nad oskavadki leida või sõnastada neid huvitavaid teemasid /.../. Projektõppe puhul on oluline, et õppe- ja kasvatustöö protsess lähtub lapsest ja õpetajate planeeritud eesmärgid või ülesanded võivad tegevuse käigus muutuda, mistõttu peab õpetaja ise olema valmis muutusteks ja kohandusteks. Õpetaja 8: /.../ projektõppe puhul on nagu vabad käed ma võin planeerida oma peas kuidas päev kulgeb, aga siis tuleb lastelt hoopis teine signaal ja idee, mis on veel ägedam ja siis me teemegi seda. Ja täidetud saavad hoopis uued või teised eesmärgid kui mina plaanin. Ja see on ok /.../. Õpetajad leiavad, et projektõpe on nagu kujundav hindamine, kus lapsi ei võrrelda omavahel vaid lapse enda arengut ja tagasisidet antakse positiivse ja julgustavana. Õpetaja 10: /.../erivajadusega laps tahab ka, et teda kiidetakse, sest nad märkavad et nad on teistsugused /.../et kui ta teeb midagi, saavutab, et õpetaja kiidab ja annab positiivset tagasisidet, julgustab. Sest areng koosneb sellest, et sind kiidetakse, tuuakse esile sinu tugevad küljed ja antakse soovitusi, kuidas nõrki kohti arendada /.../.

Kokkuvõtteks olid kõik õpetajad ühel nõul, et erivajadustega laste arengu toetamiseks on projektõppel palju eeliseid traditsioonilise õppimise ees ja nemad on kogenud väga palju positiivseid tulemusi kasutades projekõpet.

Erivajadusega laste huvid projektiteemade valikul ja raskused ülesannete täitmisel

Õpetajate sõnul ei ole see harv juhus kui ühe erivajadusega lapse väga kindel huvi muutub kogu rühma huviks ja sellest kujuneb välja ühine projekt. Õpetaja 1: /.../ meil on alanud projektid ka ühe erivajadusega lapse huvist, kes väga tundis huvi inimese vastu ja kõik mis inimese sees on ja ta muudkui tõi raamatuid rühma ja rääkis sellest teistele ja siis kasvaski välja meie oma projekt rühmas, sest tema huvi oli nii suur ja see nagu läks edasi teistele ka /.../. Selliste huvide muutumine ühisteks huvideks lähendab laste sotsiaalset suhtlust ja mõistmist, et inimesed on erinevad, nende mõtlemine või arusaamine maailmast võib olla erinev ja õpetab neid seda aktsepteerima. Õpetaja 2: /.../ meil oli selline sotsiaalsete oskuste nii öelda projekt inimeste erinevuste kohta /.../ lapsed küsisid, et miks see laps räägib niimoodi teistmoodi ja me siis võtsime rühmaga selle teema fookusesse, et inimesed on erinevad /.../. Samas tõid õpetajad välja ka selle, et projektõppe puhul on võimalus, et lapsel ongi oma individuaalne projekt ja teema, mida ta teeb ning oskused, mida ta omandama peaks on võimalik sellesse projekti nii öelda ära peita. Õpetaja 11: /.../ individuaalselt on küll olnud, et täiesti projektiväline huvi on tulnud lapsel ja siis võtadki selle aja ja saad temaga vestelda ja laps räägib enda kogemusest ja asjadest, mida ta on kogenud või teinud /.../ seda tema huvi saab siis kasutada /.../. Õpetajate sõnul on projektõpe parim viis kuidas lapsed saavad oma mõtteid avaldada ja tunda, et nad on kaasatud õppeprotsessi kujundamisse, mistõttu on nad motiveeritumad õppima.

Intervjuude käigus uuriti õpetajatelt, millised ülesande liigid on osutunud erivajadustega lastele keeruliseks või raskeks projektõppet kasutades. Ühe raskusena tõid õpetajad välja, et laste puhul, kelle jaoks muudatused või keskkonna vahetused on rasked, võivad tekkida probleemid kui projekti käigus soovitakse külastada mõnda eksperti või teha õppekäike. Õpetajate sõnul on sellistel puhkudel oluline väga suur eeltöö ja usalduslik suhe õpetaja ja lapse vahel, et laps julgeks uusi kogemusi saada. Õpetaja 1: /.../ me läksimegi siis algul sellistesse kohtadesse, mis sellele lapsele olid veidi tuttavamad, et kus ta oli nagu enne käinud, et siis on see üleminek nagu kergem aga siis nüüd koos meiega /.../ isegi kui tal mujal on kohanemine raske, siis meie see usaldus ja et ta teab et saab meie peale kindel olla, et see mängib suurt rolli /.../. Õppekäikudel käimise puhul toodi välja ka aspekt, et erivajadusega lapsel peaks olema oma inimene lisaks, kes temaga saab vajadusel tegeleda ja toetada rohkem. Osa õpetajaid tõi välja ka, et teinekord võib digivahendite kasutamine mõnede erivajadusega lastega olla raske, sest vahendit on tema käest raske tagasi saada, kuna ta läheb nii sellesse vahendisse „sisse“ ja ei taha enam seda loovutada või käitumisraskustega laste puhul oma järjekorra ootamine. Sellistel juhtudel on oluline lapsega kompromisse ja kokkuleppeid sõlmida. Õpetaja 4: /.../ seal oli vaja nagu hästi individuaalselt temaga olla ja tegeleda /.../ see on justkui jonnakus, et ta ei anna järele, aga tegelikult on see tema jaoks lihtsalt raske ja vajab toetust /.../.

Kokkuvõtteks tõid õpetajad küll välja mõningaid ülesannete liike, mis erivajadustega lastel on esinenud projektõppe käigus, aga selgus ka, et kõik raskused on olnud õppimiskoht ka õpetajale ja õpetajad suudavad selliseid olukordi järgmisel korral ette näha ja pigem vältida. Oluliseks aspektiks on usalduslik suhe lapse ja õpetaja vahel ning õpetaja valmidus reageerida ja lahendusi leida. Lisa 2 sisaldab näiteid, kus õpetajad on leidnud võimalusi toetada erivajadusega lapse huvi ja arengut projektõppe kaudu.