08.10 2023
sel nädalal toimus viimaks paar huvitavamat sündmust. koolist ja igapäevast ei pea seekord filler-teksti kirjutama.
neljapäeval käisime kontserdil. floexi looja tomáš dvořak on tšehhist pärit helilooja ja klarnetist ja üldse kunstnik. ta on teinud muusikat nt arvutimängudele, sealhulgas brnos asuva amanita design stuudio jaoks (samorost, machinarium). me mõlemad ruubeniga oleme päris palju ja meeleldi ta muusikat kuulanud ning olime väga elevil, kui nägime, et ta annab koos ansambliga brnos kontserdi.
kontsert toimus parajalt väikeses mugavas muusikabaaris – kabiet múz. inimesi oli kuskil 30 kanti ning kuna jõudsime vara, saime istekohad esiritta. kontsert oli väga ilus; kuna puudus floexi elektrooniline muusikakomponent, tundus see mulle pigem klassikalise muusika kuulamisena. mis on ka tore. ansambli koosseisus oli klarnet, bassklarnet, viiul, vioola, tšello ja vibrafon. lisaks sai taustal kuulata robottrummar josefit, kes mängis trumme ja plekkpurke. dirigent oli ka.
ma oskan muusikat kuulata, aga arvustada ei oska. soovitan kindlasti järgi vaadata, mis muusikat see floex teeb. üks minu lemmikuid on samorost 3 soundtrack.
teisipäeval otsustasime, et läheks õige reedel prahasse. ruubeni õpetajad olid soovitanud osaleda designblok disainifestivalil. ja ma mõtlesin, et käiks niisama pealinnas ringi. bussipiletid maksid umbes 180czk/7€ ühe pileti kohta.
sõitsime reede hommikul kell 9 brno bussijaamast välja ning 12 paiku olime prahas. käisime soovitatud kohas vahvleid söömas (coffee and waffles all day breakfast). koht oli kallis ja väga hea. vaatasime läheduses astronoomilise kella üle, aga näitemängu ei hakanud ära ootama.
kõndisime üle karluvi silla ja jalutasime lossi juurde. vanalinnas ringi käia oli ilus, aga kahetsen, et ei uurinud ajaloo ega oluliste ehitiste kohta üldse infot ning suur osa linna väärtusest jäi meil mõnes mõttes nägemata. lossiaed oli ilus ja katedraal jättis ka väga võimsa mulje. aga sellega meie turism piirdus.
seejärel hargnesime, ruuben vaatas kunste ja mina vaatasin kesklinna maju ja poode. jooksin natuke liiga usinalt ringi ja sain muljete asemel pigem väsimuse. 4 tunni ekslemise järel saime jälle kokku, ma jõin kohvi. ja sõime kiirtoidukohas mingit wokki, et ei peaks tühja kõhuga tagasi sõitma. trdelnikut ka, sest turism.
bussisõidud ei olnud minu jaoks kuigi mugavad. olin mõlemal korral väsinud, aga mitte piisavalt unine, et magada. 3 tundi on piisavalt pikk aeg, et selga üsna ebamugavaks istuda. regiojet buss oli mugav, aga natuke kitsas ja ikkagi buss. järgmine kord proovime rongi, ja tagasi me kahtlemata läheme, sest suur osa prahast jäi meil ometigi nägemata.
tšehhi inimesed ärkavad keskmiselt enne 6 hommikul, nagu ütleb energiatarbimise statistika. samuti algab kool vahel väga vara: korterikaaslane vitek peab mitu korda nädalas kell 7 tunnis olema.
käisime ruubeni sünnipäeva puhul sushit söömas ja puhtjuhuslikult sattusime täiesti suurepärase sushi peale. koha nimi oli diandi, see asub svobodekil (náměstí svobody).
vut ühikate taga on künkad ja mets ja rajad kus on väga lahe joosta!! tegin mapy.cz abil teekonna ja jooksin/kõndisin ühe väga toreda retke.