#14 lõpuks üksi välismaal

3.12 2023

sel nädalal sai jälle natuke tegemisi tehtud. hakkasime mängima stardew valleyt. käisin suvalises kohvikus õppimas, hea kohvi oli. spotify wrapped oli, see on alati põnev. ma tegin ühe väga suure ja võrdlemisi eduka porgandikoogi. loomulikult käisime ronimas. reedel oli järjekordne lauamänguõhtu. illustreerivad fotod:

laupäeval oli matk, aga natuke teistsugune. väljasõit oli alles kella 12 paiku ning matkasime 7 kilomeetrit. toimus iga-aastane austerlitzi lahingu taaslavastamine, kohal olid nii napoleon, hobused kui ka kostüümides sõdurid. päris 60 000 neid seal polnud, aga ega poleks mahutunudki. rahvast oli võrdlemisi palju, kuigi seisetes hakkas päris jahe. usun, et ajaloohuvilistele võis see olla väga põnev üritus, aga mina võtsin osa pigem selle matka pärast. tehti püssidega ja kahuritega pauku, mitte päris kõrvulukustavalt, aga ikkagi natuke ebamugavalt. hobused olid tublid ja kannatasid kõik ära, nii et ma pidin ka. ostsin enne lahkumist "laste punši", selgus, et tegemist on sooja ananassi-pirni-?-mahlaga. bussiga tagasi sõitmine ei läinud päris plaanipäraselt, ootamatu koguse lume tõttu peeti meie sõiduk kinni ja pidime peaaegu 2 tundi lumesahka ootama. selle vahepausi tõttu näis päev eriti pikk ja väsitav. aga miks mitte osa võtta, kui üritus toimub. 

viin

ja pühapäev!! oli üks ebatavaline päev. läksin nüüd lõpuks päris esimest korda üksi teisele maale. see toimus 1,5-tunnise rongisõiduga austria pealinna viini. päike paistis, külma oli -2 kraadi ja vahepeal kiusas tuul. 

jõudsin enne 11 hommikul viini. esimest pool tundi saatis väike stress ja paanika, sest mu telefon ei leidnud mobiilside võrku. mul polnud internetti ega helistamisvõimalust ja kartsin, et peangi kuidagi intuitiivselt hakkama saama. aga internet saabus ja sain hakata uut linna avastama. kõigepealt istusin tunnikese kohvikus, jõin kohvi ja mõtlesin natuke, mida plaanin oma päevaga teha. kuna väljas oli üsna külm, tahtsin ma mõnda suuremat tegevust, mida saaks teha rahulikult ja toas. valisin kunstimuuseumi, selle, kus on vanad ja kuulsad teosed. hofburgi lossi kõrval. sissepääs maksis 18 eurot ja asusin üsna kaootiliselt ja ilma plaanita ringi uudistama. üldiselt oli kunstimuuseumi kogemus täitsa positiivne, aga lahkudes haarasin kaasa voldiku, kust nägin, mis kõik olulised kunstnikud ja tööd olin vahele jätnud. majaplaanist oleks mul tõesti kasu olnud, sest mu orienteerumisoskuse puudumine tähendas üsna paljude tubade vahele jätmist. aga ma tahtsingi rahulikult võtta. 

pärast muuseumi leidsin end kahelt erinevalt jõuluturult, millest kumbki ei ületanud mu ootusi. lihtsalt natuke kallid putkad, kust saab klassikalist jõulukaupa. usun, et pimedas oleksid need ehk veidi hubasema mulje jätnud, aga küll jõuab varsti veel vaadata. päeva keskel oli mul veidi aega üle, õhtusöögiks oli veel vara, aga tahtsin sooja kohta leida ja samas linna avastada. selleks otsustasin istuda suvalise trammi peale ja vaadata, kas see läheb kuhugi huvitavasse kohta. samuti soovisin külastada toidupoodi. viimasega läks veidi keeruliseks, kuna austrias on väga paljud kauplused, ka suuremad toidupoed, pühapäeviti suletud. google mapsist leidsin üheainsa poe, mis asus mulle üsna sobivas kohas ja mis kõige olulisem, oli avatud. poodi kohale jõudes sain aru, et tegemist on suure haigla juurde kuuluva poega. saan nüüd öelda, et külastasin viinis põhiliselt kunstimuuseumi ja haiglat. 

edasi viis mu tee restorani, mille valisin asukoha ja šnitsli saadavuse järgi. selgus küll, et pakuti ainult kanaga varianti, aga proovisin selle ikka ära ja oli täitsa hea. viinis viibides panin tähele, et klienditeenindajad kohvikus ja restoranis olid üsna otsekohesed, ei naeratanud ega käinud lauas kontrollimas. mis sobis mulle päris hästi, sest plaanisin seal peale söömist veel tunnikese aega parajaks teha. 

kontsert

päeva põhiline plaan ja viinis viibimise põhjus oli minna iiri indie-artisti hozieri kontserti kuulama. kella 6 paiku lahkusin söögikohast ning leidsin üles kontserdihalli, mille ukse taga seisis juba sadade meetrite pikkune järjekord. tegin monsteri lahti ja asusin avamist ootama. ootamist oli üldse palju - 19.30 alustas soojendusbänd, alles 20.30 algas päris kontsert. mul oli istekoht, mistõttu sain üsna rahulikult ja mugavalt oodata ja ringi vaadata. 

16 000 inimesele mõeldud saal oli välja müüdud. hozier ütles laval olles, et tegemist on tema suurima kontserdiga siiani (??!). esinemine katkestati 3 korral, et meedikud saaksid välja aidata minestanud inimesi. üleval istekohtadel oli kõik muidugi rahulik. umbes pooled lood olid uuest albumist, ülejäänud olid tuntumad laulud eelmisest kahest albumist. mõnede uutega polnud ma kuigi tuttav, aga enamusi lugusid olin viimase paari aasta jooksul parajalt kuulanud ja sain kaasa laulda. cherry wine'i kitarrisoolo oli fenomenaalne. take me to church oli muidugi põhisündmus, seda laulis küll enamus saali kaasa ja mingi lapsepõlveõhin selle laulu suhtes sai täiesti uue oleku. 

tulin tsipakene enne päris lõppu ära, sest kartsin inimvoolu uppuda. sõitsin metrooga rahvusvahelisse bussijaama. kõik sujus, ainult mul oli janu ja müügimasin ei tahtnud pangakaarti. kell 00.10 sõitis flixbus välja. buss oli natuke üle broneeritud, mistõttu esimene pool tundi oli suur segadus, prooviti kahele inimesele istekohad välja võluda. lõpuks said nad istuma, aga naljakas, et näiteks mu kõrvalreisijale oli müüdud pilet kohale 16.reas, kuigi bussil oli vaid 15 rida. mis seal ikka. kell 2.30 olin kodus ja sedasi mu nädal lõppeski.