24.09 2023
sel nädalal sain hakata koolis käima. siin on mu tunnid kronoloogilises järjekorras:
e 12.00 cad (computer assisted design ehk autodesk inventor). jäin tundi hiljaks, sest keskendusin nii väga mitte närvis olemisele, et ei vaadanud kella. kiiresti selgus, et mu fusion 360 oskused tulevad vägagi kasuks ning esimestel tundidel saan ilmselt üsna rahulikult võtta.
e 14.00 computer science (matlab). see tund oli ka sissejuhatus programmi, mida juba natuke oskan. jällegi loodan, et läheb põnevamaks ja saan ka uusi asju õppida.
t 15.00 aircraft structure. sissejuhatav tund ainesse. tegemist on magistri esimese aasta ainega, mistõttu lennunduse osalt ei esine mul liiga suuri puudujääke, kuid füüsikas olen teistest ilmselt maas. 4 tunni asemel kestis esimene loeng ainult 40 minutit, aga edaspidi saab kogu nalja läbi teha.
k 9.00 aircraft structure. tegime kõigi loengus osalejate tutvustuse, õppejõud zoomis kõigi kodukohta sisse ja kommenteeris. loeng oli seekord veel lühike, aga väga intensiivne ning proovisin kõigest paberile märkmeid teha, et jutuga kaasas püsida. tunni teises pooles vaatasime angaari, kus tehti parajasti fatigue testi mootorihoidjale (?). selline test võtab tavaliselt aasta aega 24/7 väntsutamist.
k 13.00 tšehhi keel. maailma kõige energilisem ja entusiastlikum neiu õpetas tähestikku ja tervitusi. tundsin end tunni jaoks liiga targana, aga rääkimisharjutuste juures komistasin ikka päris palju. tahan hakata kodus õppima ja harjutama.
see on selleks nädalaks kõik. igas tunnis olid põnevad ja entusiastlikud õppejõud, mis on kasulik ja tore. siis on ka igavamad tunnid omamoodi toredad. üks aine algab alles 5. oktoobril, nii et selle peale ei pea veel mõtlema.
neljapäeval oli mul vaba päev ja otsustasime ronima minna. jõudsime sinna (pärast uut eksperimentaalset teekonda, mis võttis siiski umbes tund aega) kella 5 paiku ning sõime pahaaimamatult kohalikus kohvikus võileiba. ja sisse minnes saime aru, et neljapäeva õhtuti käib kogu brno linn ronimas. õhku oli vähe, aga tunnikese saime ronida ka.
neljapäeva õhtul tuli mu ema külla, et teha enda väike 4-päevane erasmuse reis ja lihtsalt niisama. palusin tal tuua eestikeelseid raamatuid, et oleks mitmekülgsemaid lugemisvalikuid.
reedel käisime natuke suures poes ja tänavaturul, kust sai 500g vaarikaid 10 euro eest (mitte väga tark investeering?). osad neist läksid kahjuks halvaks. päris häid tomateid pakuti ka.
õhtul otsustasime ruubeni ja emmega kolmekesi külastada brno loomaaeda. sinna saab kesklinnast trammiga ja meie juurest bussiga ning see oli ainult natuke väiksem tallinna loomaaiast. me jõudsime veidi enne 5 ning pidime umbes 1,5 tunniga kõik olulised loomad ära vaatama. suured lemmiked olid kindlasti kaelkirjakud, kes tegelesid meie saabumise hetkel oma õhtuste jooksuringidega. punased pandad olid ka armsad. loomaaed ei olnud üldse tihedalt rahvastatud, aga minu meelest on see väärt koht. väga palju rohelust ja hästi tehtud loomade elupaigad.
ruuben sest ta on aeglane
ruuben sest ta näeb välja nagu punane panda
ruuben sest grrrrr
laupäeval plaanisime korteriomaniku janiga sõita loodusesse ja vaadata põnevaid kohti brno lähedal. kõigepealt tulid jan, tema tütar zuzanna ja koerake merlin meie juurde pannkooke sööma.
esiteks külastasime veveři lossi. see oli lihtsalt üks loss meeldiva järve kaldal.
järgmisena käisime geocache’e (käänamine???) otsimas, sest jan on suur entusiast, kes on leidnud juba peaaegu 2000 geopeitust. otsisime neid edaspidi enamustes peatuskohtades.
käisime veel vaatamas ühte kloostrit, linna nimi oli Předklášteří (kloostrieelne?). see rajati, et tuua tšehhi kõige pimedamatesse nurkadesse veidi kultuuri. kirikul oli väga ilus portaal.
järgmine peatus oli natuke pikem, matkasime paar kilomeetrit mäe otsa vaatetorni juurde. tegemist oli omamoodi õpperajaga, tee peal nägime mitmeid interaktiivseid puidule maalitud sildikesi. torn oli üllatavalt kõrge ja stabiilne ning erines seetõttu paljudest eesti puitvaatetornidest.
viimaks käisime paekaljudel ronimas. ja pärast seda itaalia restoranis, kus oli keskpärane liha, aga väga hea ja viisakas pitsa. merlinile restoran ei meeldinud, sest talle ei antud midagi süüa.
pühapäeval plaanisin puhata. kell 9 hommikul vaatasin facebooki ja nägin, et hmm, matkaüritus brno rahvusvahelistele inimestele. sinna ma küll ei jõua. aga tegelikult tahtsin väga minna, et suhelda ja loodust näha. otsustada tuli väga kiiresti, mis aitas mul ilmselt õiget valikut teha. kargasin närviliselt bussile.
kell 10.10 olin juba vajaliku bussipeatuse juures, kust kogu suur seltskond teise bussi peale istus. kohal oli umbes 40 inimest, kelle seas oli päris palju tudengeid. rääkisin alguses pealiskaudsemalt saksa, hispaania ja iiri tudengitega, kellest enamus õppisid humanitaaraladel.
matk algas veveři lossi juurest, kus juba eelmisel päeval viibisin, aga enamus teed oli uus. kokku umbes 15 km võrdlemisi mägist matka oleks pidanud mind ära väsitama, aga tundsin end ootamatult hästi. ühel hetkel sain info, et samal matkal on veel paar eestlasi. leidsin nad üles ja saime väga ilusti jutule, õnneks on toredad eestlased! oleks halb, kui oleksid olnud ebameeldivad. neiu õpib pallases ja teeb erasmust, kutt on niisama kaasas. nemad olid juba päris mitmel sarnasel tutvumisüritusel osalenud ja soovitasid mullegi. rääkisime nendega ingliskeelses grupis, aga ka kolmekesi eesti keeles. hea tunne oli inimestega veidi põhjalikumalt ja huvitavamalt rääkida. teine pool matkast tundus seetõttu päris kiire.
lõpus söödi restoranis ja muidugi joodi õlut. olgu öeldud, et mulle ei maitse õlu. tegin uute tuttavate eestlastega plaani, et saaks koos ronima minna.
ja sedasi see nädal läks, rahulikult ja uimaselt, kuni järsku juhtus kõik ühekorraga.