09.09 2023
me oleme tšehhis! seda ei juhtu iga päev. ja varem polnud me kumbki tšehhis käinud, seega on ees paju uusi kogemusi. nüüd saab kirjutada sellele kõigele eelnenud pakkimisest, valmistumisest ja muidugi reisist endast ka.
kevadel kandideerisin erasmus+ õpirändele. lennuakadeemias on õpirände kohti tihti üle ning ilma jäämise tõttu polnud vaja muretseda. tuli koostada õppeplaan ning põgusalt suhelda kooliga brnos. otsisin elukohta ning igaks juhuks kandideerisin ühikakohale. kuna mu ema leidis tuttava kaudu brnos korteri, sain ühikast ära öelda.
suvel tegin OLS keeletesti ning kindlustuse, mida on vaja erasmuse finantseerimislepingu jaoks. tegin kooliga blogi lepingu, mis tähendab, et saan selle pidamise eest õpirände lõpus tasu. ootamatult oligi kõik oluline seoses õppimisega tšehhis ära tehtud. koostasin pakkimise plaane ja nimekirju, kuigi lõpuks ma neid ei järginud.
septembri esimene nädal möödus pakkides, sest tahtsin seda teha väga aeglaselt ja põhjalikult. võtsime kaasa 3 hiiglaslikku kohvrit (kaalunõuetele need kohe kindlasti ei vastanud) ja arvestasime, et kui midagi kaasa mahub, siis vähemalt ei pea seda kohapealt ostma. valmistusin vaimselt. jalutasin tartus. tegelikult mul on kuskil see nimekiri:
suur ettevalmistuste checklist
täitsin kõik dokumendid, mis ette anti
euroopa ravikindlustuskaart
revolut pangakonto (sellega peaks valuutavahetus olema odavam)
paberraha pangakontole
uurin uue telefonipaketi kohta, sest mul on ilmselt vaja rohkem kui 5 gb netti
uurin, kui palju asju on korteris olemas, et teada, kui palju kaasa vedada
saan sõpradega kokku
uurin tuttavalt, kes käis ka brnos, millal on talvel vaheaeg ja kus tasub kindlasti käia
pidevalt täienev nimekiri “tšehhis ostan” (see on masendavalt pikk)
broneerin brnos tattoo appointmenti
heegeldan väiksele õele tiigri
söön maksimarketi ravioole ja tarbin kohukesi
käin arstide juures ära
olen ekstreemselt põnevil!
reisi eelõhtul sõitsime tallinna ja ööbisime mu vanavanemate juures. ostsime teele süüa kaasa, võimalikult palju, ja sellist, mis mahuks kottidesse ära. proovisime normaalselt magada.
6.septembri hommikul kell 8 olime bussijaamas, et kindlasti ilusti jõuda. ja jõudsime ka, buss jäi oma esimesse peatusesse isegi hiljaks. 8.45 hakkasime sõitma.
bussifirmaks oli flixbus, erilisi mugavusi ega jalaruumi pardal ei leidunud, aga istmed olid head. sõit kestis umbes 26 tundi, vahepeal toimus üsna palju graafikust maha jäämisi ja jälle järgi jõudmisi, mida sai flixbusi äpist ilusti jälgida. reis käis läbi pealinnade, et bussifirma saaks võimalikult palju inimesi sõidutada: tallinnast riiga, riiast vilniusse jne. enda hämmastuseks istusin peaaegu terve reisi niisama ja ei vaadanud sarju ega videosid, samuti ei rääkinud me eriti palju juttu. lihtsalt olime ja sõime vahepeal. ruuben magas natuke rohkem kui mina. leedu ajal vaatasime aknast välja, poolas oli enamjaolt pime. olgu mainitud, et lubatud “tasuta wifi” ei töötanud bussis hetkegi. ta isegi ei üritanud alguses moepärast. wifit lihtsalt ei olnud.
varajastel hommikutundidel, kui päike tõusis, oli maagiline. hakkasime kohale jõudma, aga mitu tundi oli veel minna. sõime mamma kõrvitsapannkooke. ja me olime juba tšehhis. see on riik, kus me nüüd järgmise eluetapi veedame. sedasi vähemalt tundub.
bussijaama tuli korteriomanik jan meile vastu ja viis meid toredasti korterisse ja andis paprikaid, saia ja kooki. ja olimegi uues kohas. sellest juba hiljem.