Õppematerjali valmimise protsessi kirjeldus

Digitaalsed õppematerjalid, mis DigiÕppeVaramu projekti raames välja töötati, on Tallinna Ülikooli ja Eesti õpetajate koostöö tulemus. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel algatas TLU projekti, mille esimeses etapis valiti neljale valdkonnale juhid: matemaatika valdkonda koordineeris Jüri Kurvits, loodusainete valdkonda Tago Sarapuu, sotsiaalaineid Mare Oja ja Lumi Kristin Vihterpal koordineeris muusika ning kunstiaineid. Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse vanemteadurid Mart Laanpere ja Kairit Tammets koordineerisid protsessi laiemalt, aga vastutasid ka haridustehnoloogilise ning pedagoogilise innovatsiooni eest materjalide loomisel. Haridustehnoloogia keskuse poolt olid kaasatud ka analüütik Priit Tammets, arendajad Pjotr Savitski ja Sander Aido ning assistendid Anet Põdra ja Viktoria Humal.

Matemaatika valdkonna meeskond

Jüri Kurvits – matemaatika valdkonna projektijuht, matemaatika didaktika lektor, Tallinna Ülikool

Autorid

Auli Reitel, Katrin Rohumaa, Riina Timmermann, Katriin Orason, Elena Safiulina, Annika Volt, Anne Küüsmaa, Maria Zeltser, Oksana Labanova, Marina Latõnina, Jelena Ait, Julija Kornejetševa, Pilve Uussaar, Marika Anissimov, Madis Loorents, Alar Pukk, Eva Tšepurko, Kerli Kupits, Helli Juurma, Andres Talts, Anna Šeletski, Kadri Hiob, Annemai Raidjõe, Tiiu Kaljas, Jüri Kurvits

Ekspertõpetajad

Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Marina Kurvits, Aleksander Monakov

Õppematerjali katsetajad

Maarika Virkunen – Kohtla-Järve Järve Gümnaasium

Raido Marmor – Pelgulinna Gümnaasium

Kelly Paabut – Pirita Majandusgümnaasium

Ülle Vent – Pelgulinna Gümnaasium

Õppematerjali retsensendid

Mare Joost, Kristel Tamm, Malle Eglit, Margit Nuija, Maarika Virkunen, Helki Haavasalu, Katrin Vunk, Lagle Matto, Tiit Lepmann, Lea Lepmann, Esta Erit, Andres Haavasalu, Hele Kiisel, Sirje Sild, Janika Kaljula, Ülle Juurik, Elts Abel, Raili Vilt, Ülle Hüva

Perioodil juuli 2017 - märts 2018 loodi ülesandepõhised digitaalsed õppematerjalid autorite ja ülikooli meeskonna koostöös. Meeskonnale viidi läbi haridustehnoloogilisi koolitusi selle kohta, kuidas kasutada H5P sisutüüpe. Lisaks toimusid sagedased kohtumised, et ühiselt töötada välja metoodilised ja pedagoogilised põhimõtted ning ühine arusaam, milles seisneb ülesannete pedagoogiline uudsus. Paralleelselt kohtus ka töörühm, mis pakkus välja üldised juhised erivajadustega õppijate toetamiseks.

Aprillis 2018 alustati digitaalsete õppematerjalide piloteerimisega. Selleks saadeti Eesti koolidele üleskutse leida õpetajaid, kes on nõus materjale oma 10.-12. klassi õpilastega piloteerima. Õpetajad, kes olid piloteerimisest huvitatud, valisid teemad, mida antud ajaperioodil oli plaanis õpetada ning need materjalid tehti eKoolikoti kaudu õpilastele ja õpetajatele kättesaadavaks.

Eelnevalt läbisid õpetajad koolituse, kuidas eKoolikotis kogumikku luua ning õppevara kasutada. Õpetajad kasutasid materjale keskmiselt 2-10 korda kahe nädala jooksul. Peale iga katsetust kirjutasid nad lühikese kokkuvõtte veebivormi, mis võimaldas mõista kasutamisega seotud kitsaskohti. Tallinna Ülikooli meeskonna liikmed käisid tunde vaatamas, et mõista, kuidas õpetajad uudsed materjalid õpetamispraktikatesse integreerisid, milliseid kitsaskohti õpilased ja õpetajad tajusid. Enne katsetust vastasid õpetajad küsimustikule, millega selgitati välja õpetajate üldised hoiakud digiinnovatsiooni osas ning pärast katsetust täitsid nii õpetajad kui ka õpilased küsimustiku, millega uuriti õppematerjalide omaksvõttu.

Uuringutulemustest ilmnes, et piloteerimise ajal oli materjalides mitmeid tehnilisi väljakutseid. Õpilaste jaoks oli väljakutse teatud ülesannete lahendamine mobiiltelefonidega, mille lahendas tahvelarvutite või sülearvutite kasutamine. Õpilaste jaoks oli oluline, et digitaalsest õppevarast ei saaks õpetaja asendajat. Peamine tulemus, mida uuringust leidsime oli aga see, et materjalide mõtestatud integreerimine õppetöösse on pikemaajalisem protsess, milles õpetajad vajavad abi. Materjal ise ei tee õppetööd uudsemaks, aga teistsugused praktikad ning uudsed tunnistsenaariumid toovad esile õppematerjali pedagoogilise innovatsiooni. Sellest tulenevalt sai selgeks, et projekt vajab jätkutegevusi mõistmaks, kuidas luua tänapäevased õpistsenaariumid digitaalse õppevara ümber ning vajadust mõista, kuidas uudsed lähenemised õppijat toetavad. Link lõpparuandele on siin.

Õppematerjalide retsenseerimise viis läbi tellija - Haridus- ja Teadusministeerium, kes tagas pädevad valdkonnaeksperdid tööd läbi viima.