Õppematerjali koostamisel lähtuti uusimatest teadusuuringutel põhinevatest õpikäsitlustest ja õppematerjalide koostamise teooriatest:
– M. David Merilli (Merrill 2007, Mendenhall et al, 2006) õppematerjali disainiteooriast, mille kohaselt tänapäeva noor huvitub enam probleemõppe kaudu tedmiste-oskuste omandamisest.
– multitegumtöötluse teooriast, mille kohaselt tänapäeva noor haarab informatsiooni mitme kanali kaudu – noored tegelevad üheaegselt sõnumite saatmise, muusika kuulamise, veebis surfamise, meilide, videode, arvutimängude või sotsiaalvõrgustikega.
Seni on palju räägitud meedia multitegumtöötluse (ingl k multitasking) kahjulikest aspektidest. Uusimate uuringute kohaselt võib multitegumtöötlus info omandamise kõrval parandada teatud kognitiivseid võimeid (Donohue, Woldorff & Mitroff, 2010).
– Kursuse tehnilisel teostamisel toetuti e-teksti teooria (ingl k e-text theory) veebipõhistele printsiipidele, täpsemalt põhimõttele, mille kohaselt esitatakse materjale (mistahes teksti) digitaalselt ja nö paindlikult. See tähendab, et materjale saab pidevat voo- ja muutuvat mahupõhimõtet arvestades esitada sisuliselt ja tehniliselt erinevates vormides (ingl k reflowable digital e-texts) (Rhodes & Rozell, 2015). Seega on materjal interaktiivne, multimeediumipõhine, integreeritud erinevatesse veebiformaatidesse (HTML5, CSS jms), pakkudes lahendamiseks erinevaid ülesandetüüpe, nt viktoriin, lünktekst jms, samuti ristviidetega hüperlinke (vt ka Rockinson-Szapkiw, Courduff, Carter & Bennett, 2013).