Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseõpet viiakse läbi erinevatel tasemetel. Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.
Kutseõppeasutuses toimuva õppetöö alusdokument on õppekava. Selles on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.
Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Õppekavad jaotatakse mooduliteks ehk õppekava terviklikeks sisuühikuteks, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevaid õpiväljundeid. Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks. Iga kool koostab riikliku õppekava põhjal kooli õppekava ning õppekava moodulite rakenduskavad.
Üldõpingute moodulite sisu, õppemaht (30 arvestuspunkti), õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on ühesugune kõigis riiklikes õppekavades. Kuid lisaks sellele on kõigis kutsehariduse õppekavades põhiõpingute moodulitesse lõimitud 30 arvestuspunkti mahus üldõpingutega seonduvaid võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid, mis on vajalikud antud eriala omandamiseks. Üldõpingutega seonduvate võtmepädevuste paiknevuse põhiõpingute moodulis, mahu ja seotud valdkonna määrab iga kool oma õppekavas ise ja seetõttu puudub ühtne kava lõimitud võtmepädevuste osas.
Lõimiutud ülesanded on loodud valdkonnapõhiselt. Iga valdkond hõlmab endas hulgaliselt õppekavarühmi, millele vastab omakorda veel suurem hulk koolide õppekavasid. Enne ülesannete koostamist sai läbi töötatud igast valdkonnast kümneid erinevaid õppekavasid ning rakenduskavasid, et leida ühtset ühisosa lõimitud matemaatika osas. Lisaks sai konsulteeritud erinevate valdkondade erialaõpetajatega ning uuritud nende ootusi ja arusaamu lõimingute osas. Selle tulemusena selgus, et isegi samade erialade lõikes on erinevatel koolides lõimitud ainetele väga erinevalt lähenetud. Paljudes rakenduskavades ei ole väga selgelt lõimitud matemaatikat üldse välja toodud, teistes jälle on lähenetud üldsõnaliselt tuues välja põhiteemad nagu mõõtühikud, protsentarvutused jne. Eriala õpetajate poolt saadud tagasisidest matemaatika osas kostus kõige enam, et õpilased ei saa hakkama pindalade, ruumalade, protsentide, kolmnurkade, mõõtühikute arvutamisega (valemid ei ole meeles, puudub vilumus). Kuna üldmatemaatika maht on tõesti väike ja kutsekooli tuleb väga erineva tasemega õppijad, siis õppematerjali autori nägemusel on lõimitud matemaatika üks oluline eesmärk tegeleda eriala toetavate matemaatiliste oskuste drillimise ja vajadusel erialaliselt oluliste teemade süvendatud õppega. Kõigi loodud ülesannete puhul on peetud silmas, et õppija rakendab matemaatilisi teadmisi õpitaval erialal ette tulevate probleemide lahendamisel.
Lõimitud matemaatika puidutehnoloogia erialadele
Lõimitud matemaatika ehituserialadele
Lõimitud matemaatika põllumajanduserialadele
Lõimitud matemaatika mehaanika ja metallitöötluse erialadele