Loodusainete digikogumiku sisukimbu ja õpiülesannete koostamisel on lähtutud gümnaasiumi riikliku õppekava (2011/2016) üldosa ja ainevaldkonna loodusained (Lisa 4) esitatud eesmärkidest, õpisisust ja eeldatavatest õpitulemustest. Esitatavad õppematerjalid on suunatud õpilaste loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamisele, mis hõlmab intellektuaalset, hoiakulist, sotsiaalset ja interdistsiplinaarset tasandit. Sellega taotletakse, et õpilane oskab vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvaid nähtusi, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, aru saada selles esinevaid probleemidest ning langetada põhjendatud otsuseid. Ühtlasi oskab õpilane rakendada loodusteaduslikku meetodit, kasutades teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest ja väärtustab loodusteadusi kui kultuuri osa, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning loodusressursside säästvat kasutamist.
Digikogumiku sisukimbu põhiosas esitatakse lühidalt üksnes vastava teema põhimõistete ja seaduspärasuste lühiselgitused, mida toetavad joonised, animatsioonid ja mudelid. Ühelt poolt välditakse sellega sisukimbu muutumist liialt teoreetilis-abstraktseks õpikuks. Teiselt poolt annab see aga järgnevate ülesannete lahendamiseks ja praktiliste tööde läbiviimiseks vajalikud eelteadmised. Teoreetiliste teadmiste süvaõppeks lisatakse viited täiendavatele internetiressurssidele. Iga teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine toimub põhiliselt ümbritseva keskkonnaga seotud probleemülesannete lahendamisega ja/või läbi vaatluste ning praktiliste tööde. Sisukimbus pakutakse ka uurimuslikke ülesandeid, mille lahendamisel tuleb kasutada loodusteaduslikku meetodit. Uurimuslikku õpet saab rakendada nii individuaalselt kui ka rühmatööna.
Digikogumiku õpilaskesksel õpitegevusel on olulisel kohal keskkonna toetuselemendid, tagasiside ja reflektsioon. Toetuselementide näideteks on ülesannete lahendamisel esitatavad suunavad lisaküsimused ja interaktiivsed mõistete ja valemite selgitused. Tagasisidet saavad õpilased nii ülesannete lahendamise käigus vastuste õigsuse esitamisega kui ka ülesannete lõpptulemuste hinnangutega. Samas suunab õpikeskkonna poolt antav tagasiside õpilasi ka reflektsioonile: neil tuleb analüüsida oma eelnevat lahenduskäiku, leida selles esinevaid vigu või puudusi ning mõelda alternatiivsetele lahendustele.
Õpitegevuse diferentseerimine toimub valdavalt eritüübiliste ja eri raskusastmega ülesannete kaudu. Ülesannete raskusaste on kogumikes tähistatud tärnidega: lihtsamad – ühe (*), keskmised – kahe (**) ja keerulisemad – kolme (***) tärniga. Tihti lähtub probleemipüstitus ümbritseva keskkonnaga seotud igapäevastest situatsioonidest. Nende lahendamisel kasutavad õpilased nii käsitletava teemaga seotud teadmisi kui ka eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi. Lisaks ühelahendilistele probleemidele esitatakse ka mitmelahendiga probleemülesandeid. Viimaste näiteks on dilemmad ja disainiülesanded, mille lahendamisel on soovitav rakendada rühmatööd. Ülesannete koostamisel lähtutakse vahekorrast, kus vähemalt 70% on suunatud eri mõtlemistasandite arendamisele ning 30% uurimuslike ja disainioskuste arendamisele. Lähtudes Bloomi taksonoomiast koostatakse ligikaudu pooled ülesanded tasemel, mille lahendamiseks piisab madalamatest mõtlemistasanditest (teadmine, arusaamine ja rakendamine) ning teine pool eeldab kõrgemate mõtlemistasandite (analüüsimine, sünteesimine (loomine) ja hinnangute andmine) rakendamist.