Digiõppevaramu geograafia õppematerjal katab õppekava kolm kohustuslikku kursust: „Rahvastik ja majandus“, „Maa kui süsteem“ ning „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“.
Geograafia kursusi on soovitatav õpetada õppekavas toodud loogilises järgnevuses, kuid vajadusel võib nii kursuste kui ka üksikute alaosade käsitlemise järjekorda muuta, kui on vaja näiteks aineid omavahel ajaliselt lõimida.
Geograafia õppematerjal on mõeldud eelkõige gümnaasiumiõpilastele iseseisvaks süsteemseks õppimiseks. Kindlasti on sellest abi ka neil, kes soovivad või peavad end geograafia vallas iseseisvalt täiendama.
Õppematerjali saavad kasutada ka geograafia õpetajad tundide planeerimisel või kodutööde andmisel, samuti sobib see õppetöö mitmekesistamiseks tunnis.
Koostatud õppematerjaliga saavad tutvuda ka teised nii loodus- kui sotsiaalvaldkonna õpetajad, et olla kursis, mida geograafias õpetatakse ning mis tüüpi ülesandeid lahendatakse. See aitab kindlasti kaasa ainete paremale lõimimisele ja tervikpildi kujundamisele.
Õppetekstid ja ülesanded on koostatud vastavalt geograafia ainekavale arvestades ühtlasi õppekava üldpädevusi ja läbivaid teemasid. Õppematerjali koostamisel on silmas peetud keskmise õpilase võimekust, samas võimaldavad toodud lisamaterjalid teemadega ka põhjalikumalt tegeleda.
Iga õppeteema teoreetiline materjal on esitatud suhteliselt lühidalt ja võimalikult igapäevaeluga seotult. Oluline rõhk on ülesannetel, mille lahendamise käigus saavad õpilased vahetult tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta. Mitmete gümnaasiumi geograafia teemade käsitlemisel on põhirõhk probleemide nägemisel, nende teadvustamisel ja võimalike lahenduste otsimisel. Selleks on koostatud arvukalt ülesandeid, kus õpilastel tuleb töötada iseseisvalt või rühmas ning osaleda aktiivselt aruteludes ja probleemile lahenduste otsimisel.
Gümnaasiumi geograafia kursuste õpetamise peamine eesmärk on suunata õpilasi mõistma looduses ja ühiskonnas toimuvate nähtuste ajalis-ruumilisi seoseid ja vastastikmõjusid. Selleks annavad hea võimaluse nii animeeritud kui reaalaja kaardid ja muud mudelid, mida õpilastel on võimalik internetikeskkonnas kindla eesmärgiga iseseisvalt uurida.
Iga kursuse õppematerjal on jaotatud alaosadeks vastavalt ühe õppetunni mahule. Kõik alaosad ehk „õppetunnid“ on ühesuguse struktuuriga – esmalt sissejuhatus ja õpieesmärgid, millele järgneb teoreetiline osa ehk õppetekst, kus antakse lühiülevaade vastava teema kõige olulisematest mõistetest, nähtustest ja protsessidest koos illustreeriva materjaliga. Õppetekstile järgneb lühikokkuvõte, käsitletud mõistete loetelu ning lisamaterjalid linkide näol, mis võimaldavad huvilistel teemat süvitsi käsitleda. Iga õppetüki lõpus on ülesanded, mille lahendamine aitab õppematerjali kinnistada ehk siis õpilased saavad iseseisvalt kontrollida, kuidas nad vastava tunni materjali on omandanud.
Ülesande numbri taga olevad tärnikesed näitavad selle raskusastet. Esimesed kolm ülesannet on kõige lihtsamad ja kontrollivad kõige üldisemalt teemast arusaamist, kahe tärniga ülesanded on juba raskemad ja eeldavad seoste nägemist ja üldistusoskust. Kolme tärniga ülesanded on enamasti sellised, kus õpilastel tuleb töötada lisatud või lingitud materjalidega iseseisvalt, teha rühmatööd või osaleda aruteludes. Selliste ülesannete juurde on lisatud juhtnöörid pikema töö vormistamiseks või on antud abistavad küsimused arutelu läbiviimiseks. Kuna antud keskkonda õpilaste iseseisvaid töid üles laadida ei saa, siis võib õpetaja selliste ülesannete puhul kasutada mõnda teist õpikeskkonda (nt Google Docs, Moodle jne).
1. kursus „Rahvastik ja majandus“, autorid: Jüri Roosaare, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Sirje Siska, Reet Tuisk
2. kursus „Maa kui süsteem“, autorid: Reet Tuisk, Sirje Siska, Lea Koppel
3. kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“, autorid: Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa