Keemias koostatud õppematerjalid katavad kokku viis gümnaasiumiastme kursust:
Keemia õppematerjalide esimene ja olulisim sihtgrupp on gümnaasiumiõpilased, kes soovivad iseseisvalt ja süsteemselt õppida ja harjutada ning sel viisil ainekavas seatud õpitulemused saavutada. Sellest on lähtutud nii sisu loomisel kui ülesandetüüpide valimisel.
Teine sihtgrupp on õpetajad, kes saavad lülitada ülesandeid pisteliselt enda juhitud õppetöösse kas ainetunnis või koduse ülesandena. Kindlasti on aineõpetajatel kasu väljapakutud ülesandepüstitustest praktilisteks töödeks ja erinevateks rühmatöödeks. Usutavasti võib õpetajatel kasu olla ka konspektiivsest põhivarast – eelkõige ainetundide ülesehitamisel ning õppematerjali süstematiseerimisel.
Loodetavasti on õppematerjalist abi ka nendel, kes parajasti gümnaasiumi keemiakursuseid ei läbi, kuid peavad vastava materjali läbima (nt ülikooli pürgimisel või edaspidiste õpingute käigus eelnevalt jäänud lünkade täitmiseks).
Õppematerjali koostamisel on silmas peetud, et need toetaksid õpilast gümnaasiumi riikliku õppekava keemia ainekavas seatud õpitulemuste saavutamisel.
Ülesannete koostamisel eelistati valdavalt selliseid ülesandetüüpe, mille lahendamisel saaks õpilane vahetult tagasisidet oma edenemise kohta. Ülesanded koostati kolmel erineval tasemel ning märgistati vastavalt – see on õpilasele toeks mh enesehindamisel ja oma arengu analüüsimisel. Kuivõrd õppematerjali koostamisel oli ette nähtud järgida ka nõuet, et need toetaksid üldpädevuste kujunemist, siis on koostatud ülesannete hulgas mitmeid avatud vastusega ülesandeid, samuti praktiliste tööde (sh uurimuslike tööde) ja rühmatööde juhendeid ning aruteluküsimusi.
Ülesannete koostamisel peeti silmas, et nende lahendamine oleks ka õpilaste silmaringi avardav ning üldhuvitav – seetõttu eelistati ülesandeid üles ehitada looduses, argielus ja keemiatööstuses olulistele ainetele ja nende muundumistele. Näiteks uuritakse „Keemia aluste“ kursuses mh munakoore paksust (vastupidavust) mõjutavaid tegureid, „Anorgaaniliste ainete“ kursuses õpitakse tundma nt alumiiniumi tootmisprotsessi ja meisterdatakse ise nt keemiline vooluallikas; „Orgaaniliste ainete kursuses“ selgitatakse välja nt mustsõstraessentsi komponentide sünteesivõimalused ning võrreldakse mh päevalilleõlis ja kookosõlis sisalduvaid ühendeid. Valikkursuste materjalide läbitöötamisel tutvutakse mh liha pruunistumisel kulgevate muundumistega ning osooni lagunemise (osoonikihi hõrenemise) mehhanismiga. Kus võimalik ja sobilik, on rakendatud lõimitud lähenemist, juhtides õpilaste tähelepanu teaduse ja looduse seostele kultuuri ja ühiskonnaga.
Keemia peatükkide ülesehitus järgib loodusainete valdkonnas kokkulepitud struktuuri. Iga peatüki alguses on lisaks sissejuhatusele sõnastatud täpsemad õpieesmärgid, mis konkretiseerivad ainekavas seatud õpitulemusi ning aitavad õppijal fookust hoida. Seejärel on esitatud peatüki põhivara (teoreetiline materjal). Kohustuslikest kursusest oli see eriti tarvilik kursuses „Orgaanilised ained“, sest vastav paber- või digiõpik seni puudub ning varasem õppekirjandus ei ole mahu ega rõhuasetuste tõttu uue ainekavaga kooskõlas. Käesoleva projekti raames kaeti ka see tühimik, mis puudutas „Keemiliste protsesside seaduspärasuste“ valikkursuse mitmete alaosade kohta gümnaasiumiõpilastele suunatud eestikeelse materjali puudumist. Valikkursustest on mõnevõrra paremas seisus „Elementide keemia“, mille õppesisu ja õpitulemused kattuvad suuremal määral seni kasutusel olnud anorgaanilise keemia õpikutega. Põhivara eriti olulised pidepunktid on koondatud peatüki kokkuvõttesse.
Käesoleva projekti teiseks pooleks valmis tehnilistel arendajatel ka võimalus integreerida ülesannetesse Kekule/Kekule Reaction Exercise, mis võimaldab õpilasel kujutada ise orgaanilise ühendi struktuurivalem ning saada automaatselt tagasisidet, kas kujutatud struktuurivalem on korrektne. Seda kasutasid sisuloojad nt alkaanide ja nende nomenklatuuri peatükis ning liitumispolümeeride, asendatud alkaanide ja karboksüülhapete peatükis. Loodetavasi leiab väljatöötatud tüüp edaspidigi rakendust ja arendamist, sest võimaldab astuda olulise sammu orgaanilise keemia õppimisel ja õpetamisel.
Ülevaade Kekule rakendamisest struktuurvalemite koostamisel (Katrin Soika)
Kekule kasutamise õpilaste juhend (Martin Saar, Katrin Soika)
1. kursus „Keemia alused“ , autorid: Linda Kask, Martin Tamm, Katrin Soika, Martin Saar
2. kursus „Anorgaanilised ained“, autorid: Kaupo Oja, Helen Kaljurand, Katrin Soika, Martin Saar
3. kursus „Orgaanilised ained“, autorid: Martin Saar, Katrin Soika, Kaupo Oja, Linda Kask, Eha Paabo
Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused“, autorid: Linda Kask, Katrin Soika, Martin Saar, Andrus Kangro
Valikkursus „Elementide keemia“, autorid: Helen Kaljurand, Linda Kask, Martin Tamm, Martin Saar, Katrin Soika