Füüsika õppematerjal hõlmab viit kohustuslikku kursust ja ühte valikkursust.
I kursus „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“ koosneb kahest alaosast: füüsika meetod ja kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetodi alaosas käsitletakse eluta looduse uurimise meetodi rakendamist, vaatluse ning eksperimendi nõudeid, mudeli loomist ja mõõtmistulemuste analüüsi. Kulgliikumise kinemaatika alaosas käsitletakse keha kulgliikumise kirjeldamiseks vajalikke põhimõisteid: punktmass, taustsüsteem, trajektoor, nihe, kiirus ja kiirendus ning vaadeldakse keha horisontaal- ja verikaalsihilist liikumist.
II kursus „Mehaanika“ koosneb kahest alaosast: dünaamika ja perioodilised liikumised. Dünaamika alaosas käsitletakse keha liikumise ja liikumise muutumise põhjuseid ning neid kirjeldavaid põhimõisteid (jõud, töö, energia) ja seaduseid. Perioodiliste liikumiste alaosas tutvutakse mitmesuguste näidetega võnkliikumisest (tiirlemine, pöörlemine, pendlite võnkumine, ) ning sellega kaasnevate nähtustega (resonants, laine levimine ruumis, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon).
III kursus „Elektromagnetism“ koosneb kahest alaosast: elektriväli ja magnetväli ning elektromagnetlained. Elektrivälja ja magnetvälja alaosas tutvutakse väljadega seotud põhimõistega (laeng, välja tugevus, jõujoon, pinge), rakendamisega tehnikasse (kondensaator, solenoid) ning seadustega (Lenz’i reegel, Faraday induktsiooni seadus). Elektromagnetlainete alaosas omandatakse elektromagnetkiirgusega seotud nähtuste (polarisatsioon, difraktsioon ja interferents) ja valguse tekkimise põhimõte ning antakse ülevaade elektromagnetlainete kasutamisest (spektroskoopia ja polariseeritud valgus).
IV kursus „Energia“ koosneb kahest alaosast: elektrotehnika ja termodünaamika, energeetika. Elektrotehnika alaosas antakse ülevaade elektrivoolu tekkimise tingimustest erinevates keskkondades ja elektrivooluvõrkude tehnilistest aspektidest. Termodünaamika, energeetika alaosa on pühendatud gaaside kirjeldamisele mikro- ja makroparameetrite abil ning gaasilistes keskkondades kehtivatele seadustele. Energeetika osas võetakse vaatluse alla soojusenergia muutmise viisid ja energia ülekanne ning selle rakendamine. Tähelepanu pööratakse energeetilistele probleemidele ja nende lahendamise võimalustele.
V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ koosneb kolmest alaosast: aine ehituse alused, mikromaailma füüsika ja megamaailma füüsika. Aine ehituse alustes vaadeldakse aineolekuid ja faasisiirdeid mikrotasandil. Mikromaailma füüsikas omandatakse aatomi- ja tuuma füüsika põhimõisted ja –alused. Tähelepanu pööratakse energeetilistele protsessidele ja kiirgusele. Megamaailma füüsika annab lühiülevaate astronoomilistest objektidest ja Universumi ehitusest.
Valikkursus „Teistsugune füüsika“ on pühendatud mikromaailma ja kosmoloogiliste teemade süvendatud ja täiendavaks avamiseks. Juhendamise kaudu suunatakse õpilasi konkreetseid teemasid ja probleeme uurima, analüüsima ja otsuseid langetama. Koostöös õpilastega valitakse väljapakutud alaosadest kuni 8 alaosa (mahuga 3 - 5 tundi). Selle valikkursuse sisule vastav paber- või digiõpik Eestis seni puudub.
Eesti ja ka teiste riikide haridussüsteemides minnakse üle internetipõhisele õppele ning õpitulemuste tagasisidestamisele. Seega on antud õppematerjalide eesmärk tutvustada gümnaasiumiõpilastele erinevaid õppematerjalide esitamise stiile, e-ülesannete tüüpe ja ka lahenduste vormistamist arvutis, mobiiltelefonides või muudes nutiseadmetes.
Lisaks õpilastele saavad valminud õppematerjale kasutada ainetundide ettevalmistamisel ka õpetajad. Kuna konkreetse kooli füüsika ainekava koostab siiski aineõpetaja, et pruugi selle õppematerjali struktuur ja peatükkide mahud sobida kooli tunnijaotusplaaniga. Seega saab õpetaja otsustada, millised peatükid kursusest koos juurde lisatud ülesannetekomplektiga sobivad tunnis käsitlemiseks, millised kordamiseks või iseseisvalt õppimiseks.
Gümnaasiumi riikliku õppekava füüsika ainekavas esitatud kohustuslike õpitulemuste saavutamiseks vajalikud õpikud on kõigile soovijatele kättesaadavad aadressil https://opik.fyysika.ee/ , kuid ülesannete kogusid seni napib. Seega on antud õppematerjalide loomisel põhirõhk suunatud erineva raskusastmega ülesannete koostamisele.
Kindlasti peab üha enam tähelepanu pöörama õppematerjalide tekstide mõistmisele. Seetõttu on paljud ülesanded üles ehitatud nii, et õpilasel tuleb täita tekstipõhiseid lünktekste. Füüsika õpitulemuste saavutamise tagasisidestamiseks aga ei piisa ainult valikvastustega testide lahendamisest, tuleb osata ka arvutada ja arvutusülesannete lahenduskäike vormistada. Õppematerjalide autorid on koostanud kõrgema raskusastmega ülesandeid, mille lahendamine eeldab õpilaselt arvutamispõhist iseseisvat tööd. Keerukamate ülesannete korral on ülesannete juures ka abistava vihje saamise võimalus ning osade ülesannete korral on esitatud täielik lahenduskäik.
Igas kursuses on esitatud mõningaid praktiliste tööde juhendeid (vormistatud ühe ülesandena). Nende korral pole eeldatavaid vastuseid ette antud, kuna vastused võivad sõltuda katsevahendeid iseloomustavatest parameetritest.
1. kursus – „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, autorid: Marko Reedik, Virgi Roop, Reivo Maasik
2. kursus „Mehaanika“, autorid: Tomas Reimann, Reivo Maasik, Virgi Roop
3. kursus „Elektromagnetism“, autorid: Marko Reedik, Tomas Reimann
4. kursus „Energia“, autorid: Sander Paekivi, Elmu Mägi
5. kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, autorid: Tomas Reimann, Sander Paekivi, Katrin Laas
Valikkursus „Teistsugune füüsika“, autorid: Sander Paekivi, Katrin Laas