9. Keskaja kunst Eestis

Eesti kaotas iseseisvuse muistse vabadusvõitluse käigus 13. sajandi algul. Eesti ala jäi killustunuks Taani, Liivi ordu ja kahe piiskopiriigi – Saare-Lääne ja Tartu – vahel. Peale Jüriöö ülestõusu laienes ordu võim ka Põhja-Eestisse. Väikestest erinevustest hoolimata oli kultuuri, sh kunsti, üldpilt kogu Eesti alal sarnane.

Vabaduse kaotus ja allajäämine Saksa-Taani vallutusele tähendas ühtlasi Eesti sattumist Lääne-Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Eestisse jõudis üleminekuperiood romaani stiililt gootikale. Puhta romaani stiili näiteid Eestis pole.

Gooti stiil valitses Eestis 13. sajandi teisest veerandist alates kuni 16. sajandi esimese veerandi lõpuni.

Gooti stiili periood on Eesti kunsti suurimaid õitseaegu üldse.

Gooti stiili esindavad (hilisematest ümberehitustest hoolimata) näiteks Tallinna vanalinna kirikud, linnamüür, tornid, ühiskondlikud hooned, elamud.

Eesti gooti kunst on lihtsam ja tagasihoidlikum võrreldes Lääne-Euroopaga, kuid sellegipoolest tähelepanuväärne.

16. sajandi algul haaras ka Eestit usupuhastus ehk reformatsioon. Selle tulemusel omandasid Eesti kirikud protestantliku (täpsemalt luterliku) ilme. See tähendab, et kirikutest kõrvaldati kõik kunstiesemed, seinamaalid kaeti kinni ja kiriku siseruum muutus väga lihtsaks ja tagasihoidlikuks.